Päevad pole vennad... Ei, tegelikult olen ma sõiduga rahul. Viimastel laskudel eksimine ei ole muidugi ilus, aga kolm trahvi pole ka üle mõistuse palju. Suusasõit oli ka igati korralik, nüüd pole muud kui jälituses jälle rajale. Need viimased lasud. Lamades oli tööõnnetus, aga püsti hakkasin ise väristama. Jäin seda neljandat lasku sihtima ja lasingi mööda ja viimase takkaotsa. Loo moraal - tuleb omas rütmis ära lasta. Hakkaski juba tabavusprotsent liiga üles minema (tabavusprotsenti saab muide vaadata lehelt data.biathlonworld.com, sealt kus analüüsegi, extended start list näitab iga startija kohta hooaja tulemusi ja tabavusprotsenti).

Sõit oli täna ka väga viisakas. Üldiselt oli kaotus hooaja väikseim - 1.09, Hochfilzenis oli 1.10, aga siin olidki väiksed vahed. Ringide kaotused 30, 25 ja 24 sekundid, üsna ühtlane sõit. Eks ma ise ka tean, et ma päris ei lenda rajal, aga väga laperdama ka ei jää. Selle hooaja kohta korralik sõit, eks ma üritan ennast järgmisel aastal parandada. Tahaks mõni kord ka alla minuti kaotada.

Tänase võistluse ühtlasest tasemest annab märku see, et mul oleks ka ühe trahviga üsna napp olnud punktile pääsemine. Näiteks Kaisa Mäkäräinen lasi 2 trahvi, kaotas sõidus alla minuti ja oli 35. Võrdluseks - Hochfilzenis lasin mina 2, kaotasin sõidus 1.10 ja olin 30. Päevad pole vennad. Selle pärast ma oma 46. koha loen ka üsna heaks, sest tegin hea võistluse, lihtsalt neid hea võistluse tegijaid oli palju. Lasti täpselt ja suusatati kiiresti. Muuseas, olümpial olin ma 1 trahviga 47...

Priit on jätkuvalt haige, ikka üle 38 ja kergelt masendunud. Pühapäeval saab ta õnneks koju. Vaesekene.

Täna tulid mul isa-ema ka siia ja vaatasid võistlust. Lahti ei ole selleks tegelikult väga hea koht, pealtvaatajaid vähe ja kogu süsteem ei ole päris see, mis Kesk-Euroopas. Aga eks mingi pildi ikka saab.

Pühapäeval lähen ikka jälitusse starti, harjutame viimaste tiirude laskmist;)

See artikkel on mõeldud blogilugejatele, ainult eraisikud võivad tsiteerida

< Eelmine		Järgmine >