Nädalavahetus algas sellega, et laupäeva hommikul ostsin Jäneda poest eelviimase banaani. Tütarlaps järjekorras minu järel sai viimase. Võistluspaigas Valgehobusemäel selgus, et banaan vähemalt vaimsele poolele üleloomulikult hästi ei mõju - orienteerumistase jäi üsna sinna, kus Balti MV ajal oli.

Niisiis, EMV lühirada, D21 klass, aga U23 eraldi arvestus. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies punkt - viga. Lõpus veel hulka lihtsalt seiklemist ja totakaid etapivalikud. Loll pea, palju vaeva ja ega jalada ka ülemäära nobedad polnud. Eriti metsas. Kokkuvõttes küll kõrge viies koht, aga arvestama peab, et Elo, Maret, Ruth olid väljamaal, Annika väänas jalga ja Kirti võttis vale punkti. Taas kord - treenijatele kaotan, aga teisi võidan. Mida oligi arvata. U23 muuseas sain hõbeda - tihedas konkurentsis kahe võistleja hulgas...

Aga teatega ma olen rahul. Hea küll, ma ei teinud imejooksu, aga kohati juba hakkas asi orienteerumist meenutama. Noored - Nele ja Britta, tegid esimeses-teises vahetuses korralikud jooksud, eriti vanust arvestades. Mina sain metsa viiendana, aga ainult 2 minutit kolmas kohast hiljem ja 1 minut enne 7 kohta. Eriti värisesin tagant tuleva Kati pärast - Jüriööl tegi ta eriti kõva jooksu. Egas midagi, alguses kohe kaas põhja, et mingeid üllatusi suures pundis ei tuleks. Tegin lollikindlaid ringijookse, mitte riskantseid võiduvariante. Korduvalt kuulsin tagant kellegi ragistamist ja lootsin vaikselt, et vast ei ole Kati. Kolmandal kohal oleva Võru võistkonna püüdsin kinni umbes poole raja peal, siis aga tegin kohe ise väikse lolluse + tüng kaugema hajutusega. Paar punkti hiljem käis tema veal ja nüüd oli minu aeg eest ära minna. Pressi saabusin üsna kindla kolmandana ja üsna läbi ka. Lõpp läkski kindla peale jalutamiseks, väsisin ka psüühiliselt ära, aga ikka suutsin ennast kontrollida ja ohtu ei olnud. Ülirahul! Eelmise aasta "vanade kalade" neljas koht sai "noorte ja tugevate" poolt 3 vastu vahetatud. Eks meil oli arvukate mittevõistlejate koha pealt õnne ka, aga sellegipoolest on see ilus tulemus. Paistab, et Ilveses käib agar põlvkondade vahetus, mehed peavad ka hoolega vaatama, et poiste käest ära ei saaks.

Kokkuvõtvalt - oli tore nädalavahetus. Ainult mingil kummalisel põhjusel sain näo lõhki, mõlemal päeval omad kriimud. Järgmise nädala tippsündmused on neljapäeva koormustest, reedene kaitsmine ja laupäevane XDream. Ja siis - laager.

Vanade eestlaste sõjamaalingud.

Oli ka aeg - baltikate nii 8cm läbimõõduga sinikas on läbinud kõik vikerkaarevärvide staadiumi ja hakkab paranema.

Priit juba ähvardas, et rohkem tema mind metsa ei luba.

No kuulge, ma lõin koduski endale ükspäeva noaga kätte, õigemini küll käega vastu teises käes olevat nuga. 

See artikkel on mõeldud blogilugejatele, ainult eraisikud võivad tsiteerida