Elus ja terve - see vist on kõige tähtsam. Täna oli tõepoolest raske sõit, aga miinimumprogrammi täitsin ära, oma stardinumbrist tahapoole ei langenud. Tundub, et mu tase ongi umbes-täpselt seal 25 koha kandis, ka keskmise laskmisega. Hästi lastes on muidugi ettepoole ka võimalik saada, aga selleks on vaja hästi lasta...

Oli vaja nüüd sellel ilmal ära keerata! Eile oli veel meeldivalt külm, rada isegi kergelt jäine, täna aga selline mittelibisev märg plöga. Head see mulle ei tõotanud ja midagi head sellest välja ei tulnud. Hea seegi, et tuul pisut tagasi tõmbas. Õnn, sealhulgas ka ilm, soosib tugevamaid...

Start ja esimene ring oli naistele tavapärane. Palju koperdamist, igal tõusul olid kellelgi suusad-kepid sõlmes. Ise sain oma kemplemised esimese kilomeetriga peetud, edasi läks päris hästi, sain suurematest ummikutest ilusti mööda. Aga rasket sõitu oli sellegipoolest oodata. Juba tiiru tuleku pikal sirgel vaatasin, et teised tahavad eest ära vajuda.

Esimeses tiirus oli kõik normaalne kuni viimase lasuni. Kes käskis mööda lasta! Tegelikult oli kogu seeria suhteliselt vilets, aga sellegipoolest. Viimast lasku mööda lastes ei ole mitte trahvi- vaid häbiring. No tõepoolest, ei ole vaja mööda lasta.

Teine ring oli iseenesest veel normaalne, olin üsna heas pundis, aga raskeks kippus sellegipoolest. Rippusin seal hammastega pundil järgi. Lasketiirus olin aga õppust võtnud ja peaaegu ideaalne seeria oli, ilusti keskel, tihedus ka väga hea. Tahaks öelda, et rõõmsalt ringile, aga selleks ajaks olin ma juba täitsa sodi. Suusk hakkas ka kergelt ära väsima, mis on sellise raja puhul täiesti normaalne ja mina enam lükata ei jõudnud. Sõitsin omas maailmas, rahvas tuhises paremalt ja vasakul mööda.

Ja siis see õnnetu tiir ka veel. Kaks esimest kaugele mööda, edasi ilus. Trahviring oli täna ka pehme ja pudrune, mitte hea kiire nagu eile. No kohe üldse ei jõudnud enam. Neljas ring oli täielik ärakukkumine. Isegi omasuguste käest (Ponza, Vejnarova) sain üle 10 sekundi. Praegu on ka kole mõelda selle ringi peale. Õnneks sain sellel ringil juua, võttis pildi natuke selgemaks, aga võistlus käis sellegipoolest selle peale, et kuidagi lõpuni jõuda ja mitte päris seisma jääda.

Viimane tiir oli esimesega sarnane, kuni viimase lasuni ilus. Aga see viimane lask... põhimõtteliselt ma ei näinud ka märki. Mingi probleem poleks olnud see normaalselt ära lasta, kõik oli hea, aga ei, ikka oli vaja mööda lasta. Jälle häbiringile...

Viimane ring oli kannatus. Tora Bergeri selg taaskord õlekõrreks, mille järgi ennast liigutada. Põhihirm oli, et tagant keegi kätte ei saaks, teadsin et umbes 20 sek on varu, aga viimaste ringide tempot arvestades ei olnud see mingi vahe. Mingi nipiga püsisin viimase tõusuni Tora taga, nii mõnemeetrise vahega pidevalt, lõpusirge alguses isegi üritasin kiirendada, aga kui ära nägin, et temal on käiku ikka rohkem, siis andsin alla. Lõpus sõitsin põhimõtteliselt "ankkat" (vastaskäsi-vastasjalg sõiduviis, mida näiteks Tour de Ski lõputõusul harrastatakse). Lõpusirgel! Selles valguses oli viimase ringi aeg isegi hea.

Niisiis - 28. sõiduaeg, Ponzast, kes oli 14, 15 sek aeglasem. Kiireim ainult õ(ded)est Semerenkost, kes vist üldse ei viitsinud. Näha oli, et paljudel oli väga raske. Tugevad olid tugevad, ülejäänud üritasid kuidagi lõpuni sõita. Selles suhtes ei olnud midagi hullu, massis ongi 30 parimat kohal, siin 26. jääda ei ole nii vilets midagi. Tahaks muidugi eespool võidelda, aga ilmselgelt ei ole ma sellisel rajal sellise ilma ja sellise laskmisega selleks võimeline. Veel. Ma töötan selle kallal. Praegu on aga minu tase just seal, on see siis halb või hea. Umbes sama, mis eelmisel aastal, aga kahtlemata märksa parem kui varasematel. Nii et oma eesmärgi poole liigun ma enam-vähem graafikus, hetkel üldjärjestuse 27. koht. Kuskil oleks vaja nüüd ainult väga hästi lasta, keskmisest hea koha jaoks ei piisa.

Homme paneme Ruhpoldingusse minema, kolmapäeval seal juba naiste teada. Ruhpoldingus on ka õudne rada, enne lõppu on kaks hiigeltõusu, samast mäest läheme 2 korda üle, üht- ja teistpidi. Tõusu nimi on eesti keeles lihtsalt "Sein", nii et see peaks juba üht-teist ütlema. Aga seal on varemgi sõidetud ja seni on kõik mäest üles saanud;)

Priidul on siis homme sünnipäev! Suurt pidu ei tee, ikkagi järgmine päev trennipäev, aga natuke ikka.

See artikkel on mõeldud blogilugejatele, ainult eraisikud võivad tsiteerida

Teema:  MK Oberhof võistlus

< Eelmine		Järgmine >