Ei ole minust jätkuvalt veel massisõitjat. Ei sõitjat ega laskjat. Statistika on halastamatu - nende 7 massi jooksul, mis ma üleüldse sõitnud olen, on parim lasketulemus olnud 4 trahvi (selle aasta Oberhof) ja parim lõpptulemus 22 (eelmise aasta Anterselva), aga vägisi kipun ikka sinna 25-30 kohtadele jääma, kaks korda olen olnud lõpetajatest viimane. Ei olnud seegi sõit erand, 6 trahvi, 26. koht.

Pealelaskmine näitas ära, et tiirudes hakkab nalja saama. Tuul oli päris kõva ja keerutas igast suunast. Pole just minu lemmikilm, aga pole midagi parata, minu eelistuste pärast nüüd küll keegi stardiaega muutma ei hakka. Tuul oli kõva ka rajal ja see tähendas seda, et üksi ja grupis sõitmisel on kõva vahe. Külm oli ka, stardi ajal -6 ja langes pidevalt, ühe kohaliku sõnul oli lõpuks olnud -10. Etteruttavalt - järgmisel hommikul oli -24. Õigel ajal lõppes see MK.

Esimene ring oli traditsiooniline - trügimine ja keppidel tallumine. Võtsin enam-vähem rahulikult, õnnestus ka üsna hästi. Aga selle trügimise kohta ütlesid mehed juba pärast jälitust, et naised ei oska ega taha grupis sõita, kogu aeg on mingi võitlus ja möödaminekuüritused. Selles suhtes ei olnud ka see võistlus erand, esimene ring mängiti ohtralt mäkra (ei ole seost ühe soome laskesuusaneiuga;)). Kõige markantsem juhus oli muidugi see, kuidas staadionil, 300m enne tiiru, kus on meil üks tagasipööre ja enamus naisi võttis viisakalt ühte rivvi, sest suhteliselt ebamugav ja ebaotstarbekas oleks seal kahekesi kõrvuti siiberada, siis üks naine ikka arvas, et ta peaks sellest rivist mööda sõitma ja enne kurvi kuidagi vahele trügima. Sama olukord, kui liikluses sõidad seisvast reast mööda ja üritad siis kuskile vahele ennast suruda. Ime pole, et terve staadion küll katkisi, küll terveid keppe täis oli. Samuti on küsitav, kas need kolm sekundit enne tiiru on seda võimlemist väärt. Reeglina mitte.

Hea küll. Esimene tiir. Tuul keerutab. Mis seal ikka, hakkame laskma. Pihta-mööda-pihta-mööda-pihta. Hakkab jälle peale see trahviringil tiirutamine. Tuul oli pisut muutunud, laskmine oli iseenesest hea, ainult natuke vales kohas ja kaks lasku napilt väljas. Ikaldus, õnneks pole ma kaugeltki ainuke seal trahviringil. Teisel ringil õnnestus mul Guseva järel sõita, ta on hea suur tüdruk, hoiab hästi tuul kinni. Lood ei olnud küll head, aga siiski talutavad.

Teises tiirus oli teine lask see, mis "piima järele" läks, oma viga. Ülejäänud tabasid, aga head nahka see sellegipoolest ei lubanud - liiga taga, liiga palju juba teisest maas. Selle ja ka järgnevad ringid sõitsingi üksi ning minu sõidutempole mõjub see hirmusa hoobina. Ma võin vaikselt libistada päris edukalt, aga tuulega võitlemiseks on vaja natuke tugevamaks saada. Sellel ringil tormasid minust küll mööda Bailly ja Denkinger, aga nende tempo käib mulle ka grupis pisut üle jõu.

Kolmas tiir oli muidugi katastroof, mis kustutas kõik lootused normaalsele kohale. Esimesed kaks lasku olid napilt möödas, vähe rohkema õnnega oleks need võinud ka tabada, viimane kaugel-kaugel. Mulle hakkab see trahviring juba kergelt närvidele käima. See ei ole üldse lõbus koht. Mitte ainult ei ole seal tiirutamine füüsiliselt väsitav, vaid või(s)tlusmoraali langus on vähemalt minu puhul küll ilmne, eriti kui neid ringe üle ühe korraga tuleb.

Neljas ring oli eriti hull tuulega, endaga ja motivatsiooniga võitlus, sest ees oli vist minutine vahe, tagant tulid Wilhelm ja üks Semerenkodest, kes mind vahetult enne tiiru ka kätte said. Ainus motivaator oli veel Semerenkole "ära panna", sest ülejäänud konkurendid olid lootusetult kaugel - tiiru tulles oli ees täielik tühjus.

Tiir õnnestus, kiire null, hea tunne oli trahviringist lennuka sammuga mööda sõita. Kahjuks aga sellest laskmisest ei piisanud eessõitjate püüdmisest. Lähim konkurent, jälle Guseva, läks 7 sekundit ees, enne teda veel suurem punt, aga üritasin, mis ma üritasin, kätte ma kedagi ei saanud, ei olnud seda käiku.

Küllaltki ebaõnnestunud võistlus. Halb laskmine, kehvapoolne sõit. Eks ma võin ennast lohutada, et pidin suurem osa ajast üksi sõitma ja motti ka ei olnud ja suusk ei olnud ka väga hea, kõigest talutav, aga sellegipoolest oli kehva sõit. Ja Neuneri peale olen ma lihtsalt kade, tahaks ise ka nii kiiresti sõita suuta, et 1-6 trahvi ei ole mingi põhjus esikümnesse mitte jõudmiseks. Mina pean selleks ikka väga hästi laskma. Võrreldes hooaja teiste massidega oli seis muidugi sõidu poolest pisut parem, aga hõisata ka midagi suurt polnud.

Ma loodan, et laskmist on veel võimalik järjele tagasi aidata, Holmenkollenis saab rahulikult kuiva teha, relvad ei ole kogu aeg luku taga. Loodame, et aitab, sest kolmekümne hulka püsima jäämiseks oleks mul vaja need viimased võistlused hästi esineda... Vaatame seda asja, annan oma parima, tulemus on iseasi. Ilus oleks 200 punkti kokku saada, aga sinna on 40 punkti minna, mis eeldab ainult häid või väga häid sõite, nii 15 koha kanti. Raskeks läheb.

Pärast võistlust oli imekiire asjade pakkimine, kiirpesu ja otse lõpetamisele. Ütleme nii, et oli väga venepärane ja kohati päris koomiline. Rahva vaieldamatuks lemmikuks kujunes üks umbes meetrine ja pakuks et nelja-aastane poiss, kes ääretult ausa näoga ja täelikult professionaalse esineja maneeridega meile laulis. Ametlikule kontserdiosale järgnes bankett ja sellele veel ööklubi. Oli tore, kõik olid kohal, rahvusvaheline suhtlus oli au sees.

Kirjutamise hetkel sõidame Holmenkollenisse. Meie lennukil olid tehnilised probleemid, mille tulemusena me saime kolm tundi lihtsalt seisvas lennukis istuda, enne kui kuhugi sõitma hakkasime. Isegi teine lennuk, mis pidi muidu kaks tundi pärast meid tulema, läks enne ära. Samuti ei olnud just eriti turvaline tunne õhku tõusta lennukiga, mille mootorit kolm tundi käima ei saadud. Nii et kui seda juttu lugeda saab, siis olen siiski elusa ja tervena Oslosse jõudnud;)

Järelmärkus Oslost - jõudsime elusalt kohale, aga reis polnud kaugeltki läbi. Umbes kolm tundi ootasime oma pagasit, mis tilkus nii aeglaselt kui veel võimalik (ilmselt 300 inimest kõigi oma asjadega ummistas süsteemi korralikult ära). Siis veel väike sõit hotelli ja umbes 7 kohaliku aja järgi olime kohal. Reis kestis peaaegu 13 tundi.

See artikkel on mõeldud blogilugejatele, ainult eraisikud võivad tsiteerida