Hooaja parim koht hooaja eelviimasel võistlusel. Ma olen ikka pika vinnaga küll - nagu õige eestlane kunagi. Ikka 29 starti on vaja enne ära teha, siis tuleb 30. normaalne. Üldiselt ei kurda - nii laskmine kui suusasõit tulib päris hästi välja, kuigi suurepäraselt ei tihka kummagi kohta öelda. Kui, siis ainult viimase kilomeetri kohta:D

Ilm oli ilus. Seda eelkõige treeneritele ja muudele pealtvaatajatele, sportlastele tähendas see ilus päike veel ühte "plögapäeva". Mina isiklikult eelistaks ikka miinuskraadidega suusatamist, aga pole see esimene ega ka viimane kord rannailmaga suusatada. Rada oli muidugi pehme ja vesine, kohati isegi neljapäevast hullem, aga õnneks on siinne kahene ring üsna sile. Vastik ja väsitav ja kitsas, aga suuri tõuse pole. Enne starti katsetavad määrdemehed minu närve - olen vist viimane, kes oma suusad ära markeerib. Pidasid vastu. Mõlemad, nii närvid kui ka suusad.

Startisin suhtelises tühjuses - ees suur vahe, vahetult minu taga Rogstad, siis jälle tühjus. Üldiselt sobis, sest rada on siin tõesti kitsas ja mõne üsna ebameeldiva kurvi ning sillaga, kus pundiga sõites annab päris korraliku jama korraldada - ise sõita ei saa, teistel ka ei lase. Selles mõttes oli rahulik. Algus tuli üllatavalt lihtsalt, Rogstad sai alles jupi aja pärast minust mööda. Enne tiiru parandasin ka selle vea ja saabusin laskma omal stardikohal ehk numbril 20.

31 sekundit ja null. Pole väga viga. Võtsin teadlikult pisut rahulikumalt, eriti esimest lasku, sest viimased jälitused ja massid pole just julgustavad olnud. Aga ma teadsin, et pihta lasta ma oska ja seega väga ei muretsenud. Tiirust väljusin 14. kohal.

Rada oli järjekindlalt vastik ja pehme ning minu jalad ilmutasid väsimuse märke. Ei meeldinud mulle see üritus. Proovisin siiski tempot mitte väga alla lasta, samas ka mitte üle pingutada, sest lõppude lõpuks oli alles teine ring. Tiiru jõudsin 17. kohal.

Kohe pikali heites märkasin, et alus on pisut pehme. Siis suterdasin veel salvedega, ajasin neid sassi ja loomulikult lasin esimese ja viimase mööda. Esimene oli üleval, kõik ülejäänud, kaasaarvatud siis viimane, all. Ütleme nii, et pehme alus võis tingida asendivea, aga ühe trahvi oleks sellegipoolest saanud ja siit teeme kohe kiire järelduse - laskeõnn poleks mind täna "lilledele" aidanud. Trahviring oli rahvast täis, muuhulgas karussellitas ka Andrea Henkel, pehme ning muidu ebameeldiv. Rajale läksin 23. kohal.

Pärast trahviringe ei ole enesetunne tavaliselt enam üldse reibas. Ringi algus läks vaevaliselt, minust möödus üks venelanna numbriga 48 ja nii mõni teinegi. Mõne aja pärast sain aga sõidutunde tagasi ja läks vähe lõbusamaks, kuigi mitte eriti - raske oli jätkuvalt, aga punnida oli ikkagi vaja. Muuseas, selleks hetkeks käis minu jaoks võitlus punktikohale püsima jäämise eest, parimal juhul esikakskümmend. Tiiru jõudsin 24. kohal (näe, ei kukkunudki kuhugi!).

27 sekundit ja null. Ei kurda. Esimese lasu võtsin taas natuke rahulikumalt ja edasi hoidsin ka endal hoolega silma peal, et lahmimiseks ei läheks. Rahulikult. Tiirust ära 18. kohal, aga ees on suur punt 12-.. praktiliselt koos, minuga koos lahkub tiirust ka sõbranna Jonsson ja pisut eespool Rogstad. Näe, tema jälle siin. Sõidame. Üldiselt tahavad kõik minult eest ära sõita, ainult Becaert liigub suhteliselt aeglaselt. Määrdemehed pärast kommenteerisid, et tal oli konkurentsitult võistluse kõige hullem suusk ka olnud. Punt jääb piisavalt käeulatusse, kuigi mõned sekundid sõidetakse siiski eest ära. Tiiru jõuan 18. kohal.

25 sekundit ja null. Nüüd hakkab kiire. Heidan vilksamisi pilgu kõrvalmärkidele - nr. 17 kolm, nr.16 0, teisi ei näe. Ringile-ringile.

Tabloolt näen enda nime ees number kümmet. Ei ole võimalik? Kuidas nii ees? Helvis kinnitab rajaäärest seda informatsiooni. Nüüd hakkab eriti kiire, sest tagant on kuulda jälitajaid ja ees on hiinlane, keda teoorias on võimalik püüda. Ringi esimene osa lähevad väga vaevaliselt ning Gregorin ja Jonsson lähevad mööda ja saavad isegi väikese vahe. Minul on endast lihtsalt kahju, sest eriti ei jõua. Üritan. Tean, et varsti tuleb laskumine ja pärast seda tõus, mis on suhteliselt kõva ja kus eelmisel aastal jälituses sai Olofssonile jpt veenvalt näidatud, kuidas viimast kilomeetrit sõita tuleb. Loodan selle peale. Lisaks on mul Gregoriniga üks väike kana kiskuda, nimelt eelmisel aastal massis sain ma just tema käest lõpuspurdiga ära. Nii ma seda asja jätta ei kavatse, samas ega ees ka mul keegi ei maga. Laskumisest välja tulles panen käigu peale. Läheb edasi küll. Jonssonist saan kiirelt mööda, siis jään Gregorini taha "toppama", sest tema omakorda möödub hiinlasest, aga üldiselt tempo sobib. Tõusu lõpus, kui oleme hiinlasest rõõmsalt mööda saanud, algab alles õige sõit. Ise ka üllatun, et nii kiiresti sõita suudan. Gregorinist mööda ja muudkui tõuge-tõuge-tõuge. Maha ma teda ei kanna, sest eelmine aasta sain ikka lõpuga selgelt ära. Aga ei midagi. Lõpusirgele tulen juba selgelt ees, kuigi vahe jääb väike, ei uskunud ma hetkeksi, et võiksin kaotada. Sest see ei olnud mingi ukerdamine, vaid ikka korralik kiirendus, käed-jalad kuulasid ilusti sõna. Üheksas koht. Hästi.

Gregorin surub käppa hea lõpuheitluse eest. Madshuse põhimees teeb esimest korda hooaja jooksul sellise näo, et ta mind tunneb ja surub ka käppa. Oleks olnud koha võrra kõrgemal, oleks muidugi märksa uhkem olnud, lilled ja raha ja autasustamine, aga olgem ausad, tänasel päeval oleks see olnud üks paras kivist vee välja pigistamine. Seda 35 sekundit polnud mul küll kuskilt võtta. Pealesõit, soomlased õnnitlevad.

Täna oli korralik sõit. Mitte suurepärane. Ma olen paremini lasknud ja ma olen kiiremini sõitnud, aga täna sattusid kaks korraliku sooritust ühele päevale (võrdluseks Hantõ ja Östersundi jälitused). Üldiselt sõitsin kogu võistluse nii umbes 30. sõiduaegu, viimane ring "pisut" kiiremini. Kokku parimale 1:27 ja 26. aeg. Korralik, aga mitte ulmeline. Laskmine samamoodi - korralik, aga mitte midagi erilist. Lõppkokkuvõttes - oli tubli. Ükskord tuli siis välja ka.

Homme on MK-hooaja viimane start ja väga tahaks ilusat punkti panna. Ühelt poolt andis tänane võistlus kindlust, et suudan küll, aga teiselt poolt on väike pingelangus ka, 200 punkti sain ju täis. Ja statistika on ka minu vastu - selle hooaja masside kohad 26-30-29-26. Mitte just väga edukas seeria. Homset stardinimekirja vaadates on ka lood nii, et üksid sõidavad minust aeglasemalt ja üksikud lasevad minust halvemini (jah, mina oma 80% pole mingi tegija. Tegijatel on tabavus 85% ja rohkem). Hea võistluse puhul on muidugi kõik võimalik: kui suusk klapib, kui rada on pisut jäisem, kui laskmine veab välja, kui enesetunne on hea. Vaatame. Ilus oleks teha siiski hooaja parim mass, see on piisavalt madal eesmärk. Ilus oleks ka purustada senine laskmisrekord 4 trahvi, see on nagu häbematult suur number.

Homme samal ajal olen juba teel koju. Hurraa!

See artikkel on mõeldud blogilugejatele, ainult eraisikud võivad tsiteerida