Mina ise arvan küll, et lõpetasin hooaja ilusti. Hea küll, oleks muidugi märksa paremini ka saanud, aga pole vaja seda juuksekarva hakata lõhki ajama. Korralik võistlus, sain, mille järele läksin. Alla nelja trahvi ja parim massi tulemus.

Pikka juttu ei hakka kirjutama, teeme täna lühidalt ja löövalt, mul oli eile juba tunne, et mul on verbaalne kõhulahtisus, aga see selleks (näe, jälle läheb jutustamiseks). Esimene ring oli ko-hu-tav. Siin on naiste massi jaoks selgelt liiga kitsas rada, eriti veel kolmandast reast startides. Mõnes kohas ei mahu kaks naist ka kõrvuti sõitma. Ja nii ma siis vahepeal seisin ja ootasin, kuna eesmised saavad oma suusad-kepid lahti harutatud. Eriti tahaks ma välja tuua Domratcheva, kes üldsekohemitte laksu ei jaganud. Kahel korral tekitas ummiku. Selge, et taga on kummipaela efekt - laskumiste lõpus tõmbab grupi kokku ja viimased peavad pisut rahulikumalt võtma. Tema ei võtnud ja tulemus oli see, et sõitis tuimalt grupi sisse, grupist läbi, risti üle teiste suuskade-keppide ja siis korralikud suusatajad nagu mina taga jälle ootasid, kuna nad oma varustust seal jagavad ja üritavad kolmekesi kõrvuti mahtuda rajale, kus üksi täpselt paras oleks. Kui ta seda manöövrit juba teist korda kasutas, siis ma sain päris kurjaks ja ütlesin talle puhtas eesti keeles: "Sa ikka üldse ei mõista sõita..." Ausõna, ajas kurjaks, ise ta sellest kiiremini edasi ei saanud, see-eest teisi pidurdas küll. Minu õnneks lasi ta esimeses tiirus kaks ja rohkem ma teda ei näinud.

Esimene tiir oli täielik müstika. Mööda lasti! Ma vaatasin küll, et on väike tuul, aga parandust pole vaja teha. Esimese lasin kaugele-kaugele mööda, ülejäänud korralikud. Mõtlesin, et jälle ikaldus, kuskil tagaotsas ja siis vaatasin kõrvalmärke - kaks, kolm trahvi oli normaalsed. Trahviring oli rahvast täis. Ringile läks niivõrd ees, et midagi uskumatut. Ju siis, mis seal ikka. Teises tiirus ka üks trahv, seekord napilt. Kolmas tiir kiire null nagu enamus, selles tiirus lasti väga vähe mööda. Viimane tiir kahjuks üks mööda, üsna napilt, tegelikult oli hea lasta. Kokku kolm trahvi. Keskmine. Hea koha jaoks oleks mõned olnud vaja vähem lasta.

Sõit oli esimesed kolm ringi normaalne, lihtne. Aga neljandaks ringiks oleks nagu keegi kraanid kinni keeranud. Kõik. Enam ei jõudnud. Tagantjärgi tarkus - jooma oleks täna pidanud. Võtsin isegi topsi kaasa, aga mõtlesin, et ah, tühja kah, pole vaja. Ikkagi oleks olnud, paljud jõid ja oli piisavalt palav, kurk kuivas küll. Vähemalt oleks moraalne lohutus olnud maitsvat jooki vahepeal mekkida. Tõenäoliselt tulemust poleks see muutnud. Kaks viimast ringi olid puhas kannatamine. Õudne. Ei olnud eilset viimase ringi käiku kuskilt võtta. Aga eks täna oli pikem võistlus ka, eksole. Ja võibolla väike väsimus ka. Täna olid ees päris paljud sellised nimed, kes eilse päeva vahele jätsid: Ponza, Khvostenko. Aga nende puhul oli laskmine muidugi kõige olulisem, raja peal oli mul au mõlemast ühel hetkel mööda sõita. Ja siis ma lasin mõned trahvid...

See oli korralik võistlus, üks paremaid masse üldse. Eelmisel aastal olin Anterselva ka üsna hoos, aga seal rikkusid püstitiirus kõik ilusa ära. Täna olin ilusti kogu aeg pildil, võitlemas. Ning oli üks vähestest võistlustest sellel hooajal, kus ma võin hoolega liites-lahutades jõuda tulemusele, et vähe parema laskmise puhul oleks esiots käeulatuses olnud. Sõit oli samuti korralik, esimene ring oli tropitamine, teine-kolmas väga head, neljas-pisut kehvemad, aga kindlasti mitte kehvad. Kokku 20. aeg, minu kohta väga tubli. Kiidan ennast.

Kogu hooaja kokkuvõtte teen vähe hiljem, peab laskma natuke seedida. Ja pealegi pole hooaeg veel läbi, aprilli alguses ootab CISM.

See artikkel on mõeldud blogilugejatele, ainult eraisikud võivad tsiteerida