Uskuge või mitte, aga Haanjas on korralik talv. Praegu aknast välja vaadates näitab kraadiklaas -3 ja lund sajab. Oleme Kurgjärvel laagris ja nädalavahetusel tulevad siin Eesti (lahtised) Meistrivõistlused. Vahelduseks on täitsa tore Eestis ka valge lume peal suusatada.

Haanja lasketiir on võistlejate jaoks valmis, kuulu järgi pidid ka lätlased kohale tulema. Rajad on viimase peal, ainult trahviring on pisut must ja pehme. Ülejäänud - super. Ega ma ise ka alguses ei uskunud, et siin nii palju lund on, aga tõepoolest - laiad ja kõvad rajad jooksevad ning ka metsavahel on päris palju lund. Talv ikkagi! Oh, see eesti talv kohe ajab emotsioonid üles...

Ise harjutan tasapisi. Ütleme nii, et käin suusatamas. Raskeid trenne ei tee, mõnusalt venitan hooaja lõppu. Võib ju vaikselt ilusa ilmaga suusatada ja lasta. Kui mingit pussnuge taevast alla sajaks, siis küll ei viitsiks, aga praegu pole viga. Nädalavahetusel võistelda otsest isu pole, aga teeme ära, võib ju kodus ka nägu näidata. Tegelikult ongi hea, saab enne CISMi ikka paar kiiremat liigutust ka teha, muidu jääks päris maratoonariks ära.

CISMist ja sõjaväest rääkides - kevadel peame me kunagi NATO testi tegema ja täna proovisime. Ütleme nii, et tulime toime, kõhulihastega oli isegi väike varu (norm meestel 2 minutit ja 92, naistel 90), aga kätekõverdustega oli pisut raskem. Visuaalselt tuli Priidul tema 82 enam-vähem, vahepeal puhkas, aga mina väristasin oma 58 ikka korralikult. Eriti ei oleks rohkem küll jõudnud. Kindluse mõttes peaks veel harjutama. Homme on muidugi käed valusad;)

Muidu elame tasapisi. Teisipäevast saati oleme Kurgjärvel ja pühapäevani jääme kindlasti. Edasi vaatame. Järgmisel esmaspäeval (ehk siis 31. märts) sõidame Hochfilzenisse. Mina lihtsalt võttan asja mõnuga, sest ennast sundinud ja pingutanud olen ma sellel aastal küll ja veel, nüüd lihtsalt naudime. Nii palju kui elu lubab, sest elada on ka vaja.

See artikkel on mõeldud blogilugejatele, ainult eraisikud võivad tsiteerida