Ma ei ole jätkuvalt päris kindel mida sellest aastast arvata. Oma eesmärgid ma nagu täitsin, kokkuvõttes 30 hulgas ja hooaja lõpp oli vägagi positiivne, aga kohati jäi halb maik suhu. Ning põhivõistlused, maailmameistrivõistlused Östersundis, ei läinud päris kindlalt nii, nagu planeeritud oli.

Kokku tegin MK-sarjas 31 starti, 26 individuaalselt ja 5 teadet. 21 korral on punktikohal, 1 korral esikümnes, 7 korral teises kümnes ("lemmikoht" 19, kolmel korral), parim koht Holmenkolleni jälituse 9., MK üldarvestuses 27. koht. Individuaale oli kolm, punktikohale jõudsin korra, MMil olin 23, kokkuvõttes 45. Sprindis jäin ühe korra punktilt välja (sõideti 10 sprinti), parimaks 11. koht Hochfilzenis, kokkuvõttes 26. Jälitussõitudes tegin hea hooaja, kaheksast stardist kuuel punktikoha, parim koht 9., kokkuvõttes 18. Massistardid oli kokkuvõtvalt ikaldus - 5 starti, kohad 26-30-29-26-14, ainult viimane võistlus oli enam-vähem, kokkuvõttes 32.

Laskmine oli keskmine. Tabavusprotsent 81, lamades 82%, püsti 81%. Teravamatel laskjatel on ikkagi üle 90%, näiteks Glagow ja Ponza ja kui mõned üksikud välja jätta, siis MK esiotsal on suuremal osal üle 85%. Eelmisel aastal olid numbrid lamades 86%, püsti 79%, kokku 83%, umbes sama, lamades on pisut kehvem, eks tuli neid kahte trahvi päris palju... Kokku tegin 3 nullivõistlust - 2 sprinti, üks teade. Sekka trehvas ka väga halbu tiire, kaks korda lasin püsti 4 trahvi, korra lamades 3. Laskekiirus oli terve hooaja jooksul stabiilselt väga hea. Lamades olid üksikud tiirud üle 35 sekundi, püsti üksikud üle 30, pigem ikka ajad vastavalt 30 ja 25, kohati isegi kiiremad. Pidevalt 20 parima hulgas.

Suusatamine oli selle talve valulaps. Oli raske, väga raske, eriti hooaja alguses. Oli üksikuid helgeid hetki, aga tõeline suusavorm saabus alles hooaja lõpus. Sõiduaegade võrdluses olin hooaja alguses kohtadel 30+, viimasel kahel MK etapil aga kindlalt 30 parima hulgas, viimastel ringidel isegi eespool. Kui eesmärgiks oli kärpida sõidukaotus sprindis umbes minuti peale, siis sellega toime ei tulnud. Võibolla väikeste mööndustega ainult, kui Neuner võrdlusest välja jätta, siis mõnel võistlusel kaotasin alla minuti. Aga pigem kippus see kaotus venima sinna 1:30 peale, vahel rohkem, vahel vähem. Paaris jälituses sai tehtud korralik sõit, näiteks Hochfilzenis, kus kümne kilomeetri peal kaotasin 52 sekundit. Aga seal oli ka mulle sobivad olud ja väga hea suusk.

Kokkuvõtvalt on arenguruumi igas valdkonnas, laskekiiruses kõige vähem, suusatamises kõige rohkem. Kuigi ka laskmises on üks noormees, Simon Eder, kes laseb lamades alla 25, püsti alla 20 sekundi ja saab pihta, aga minu tempo on igal juhul täiesti konkurentsivõimeline. Suusatempo on murelaps. Kui suudaks kuidagi kärpida 10 sekundit ringi peal, oleks juba hea. Praegusel hetkel tingib suusatempo selle, et sprindis pole mul ka nulliga lastes esikolmikusse asja. Eriti hulluks läheb asi rasketes oludes, kus mul puudub vajalik võimsus kiiresti sõitmiseks. Kergel rajal ja heade olude juures olen ma suhteliselt tugev. Nelja tiiruga võistlustel oleks hea laskmise korral ka praegu väike variant, aga selleks on vaja hästi lasta, aga mina lasen kõigest keskmiselt. Nulle on vähe. Kõigest kolm võistlust ja ei ühtegi neist nelja tiiruga. Kui lasta kümme võistlust 1 trahv, oledki kümme võistlust 20 kandis. Õnnestumiseks on vaja lasta nulle.

Hooaja koondhindeks paneme 4. Hooaja esimene ja teine tsükkel 4, arvestustöö MM 3, viimane tsükkel 5. Olin tubli küll, aga ei midagi enamat.

See artikkel on mõeldud blogilugejatele, ainult eraisikud võivad tsiteerida