Mais peaks juba vaikselt liigutama hakkama ja seda olen ma ka teinud. Plaan on umbes-täpselt kuus trenni ja kümme tundi nädalas, mai lõpu laagris tuleb ilmselt rohkem, mõni nädal jälle vähem. Aga juba võib öelda - treenin.
Ainus jama on selles, et natuke valus on;) Kevad algab tavaliselt pisukese jõutsükiliga ja nagu ma korduvalt maininud olen, siis mul jäävad juba kangi poole vaatamisest lihased valusaks. Nüüd tuli välja, et ma võin kõik süü vanemate kaela veeretada, sest minu vanem õde, kes praegu Avatud Ülikoolis kehakultuuris esimesel kursusel on kurdab sama muret. Et harjutuste ajal ei olegi väga raske, täiesti normaalne, aga järgmisel päeval on siit-sealt valus. Raske on see meie elu, eksole;) Ei, ma ei kurda, mõned teised asjad tulevad mul jälle väga kergelt ja mis sportlane see on, kel kuskilt ei valuta...

Organisatoorse poole pealt oli kolmapäeval-neljapäeval laskesuusatamise treenerite koosolek, kus mina ja Indrek saime ka oma etteaste alapealkirjaga "Kuidas tunne oli?" ehk hooaja head ja vead. Ülejäänud programmist viilisime suuresti kõrvale, üldjäreldused olid vist, et noorus on hukas, aga üritame ikkagi. Eile pandi koondised paika, aga kuna mul on ainult kinnitamata informatsioon, siis ei hakka kuulujutte tekitama. Mina igal juhul olen kindel liige;)

Muidu läheb ka hästi, mõnikord käin isegi koolis. Kodus keedan, koon ja küpsetan, lõhun puid ja teisi asju ehk tegelen kodukaunistamisega. Pärast retke Ikeasse ja mõnda eesti mööblipoodi on elutuba praktiliselt komplekteeritud, aga üht-teist veel on. Magamistuba on see-eest päris poolik.

Aga ega midagi, nüüd hakkas kool.

See artikkel on mõeldud blogilugejatele, ainult eraisikud võivad tsiteerida

Teema:  treening elu

< Eelmine		Järgmine >