Esimene treeningtsükkel on õnnelikult seljataha jäänud ning täna on puhkepäev. Üldiselt läks kõik hästi, treeningud sujusid plaanipäraselt. Ilm on ka hea olnud, mõned külmakraadid, vahepeal on kergelt lund sadanud ning tänu lumekahurite üürgamisele on kaks kilomeetrit rada ka juurde tehtud. Ka praegu sajab kergelt lund.

Esimene treeningtsükkel oli rohkem selline sissejuhatav, rahulik: lume, suuskade ja külmaga harjumine. Ühe kiirema liigutamise trenni oleme teinud, aga peamised kiirendused alles ootavad ees. See-eest lasketrennidega on palju "nalja" saanud.

Esimene trenn tundus, et milles probleem - päris hästi läheb laskmine, hoolimata külmas ja kõvadest ning libedatest mattidest. Kaks esimest seeriat läks harjumiseks, lasin L+P 2+2, edasi ilusti, kogu trenn tabavus lamades 84, püsti 82 ehk täitsa hea. Järgmine päev oli tiirus kõva tuul ja tulemuseks kohutavad 69 ja 63 protsenti. Järgmine päev olid kiirendused, tuult ei olnud ja tundus, et pole väga vigagi, korra lasin endalegi üllatuseks püsti kolm, muidu üle ühe ei lasknud. Tabavus 91% ja 82%. Ja siis eilne treening. Asko tuli ka meid treenima, tuul tõusis ja mina enam pihta ei saanud. Lamades veel kuidagi, mõni null ikka tuli, aga püsti oli ikka täielik katastroof. Enamasti 2 trahvi, korra 4, korra 3 ja korra 1. Ja pool päeva tiirus. Lamades tabavus 80%, püsti 55%(!!!!). No kuhu ma lähen sellise laskmisega?? Vahepeal oli tiirus ikka täielik paanikaosakond. Samas - ei midagi uut siin ilmas. Eelmine aasta on elavalt meeles, kui näiteks siinsamas lasin tuulega treeningvõistlusel püsti 4+5. Ja tegelikult ma mäletan tervest laagrist, et mul olid tuulega just püsti väga suured probleemid. Nii et üritame ikkagi asja rahulikult ja mõnuga võtta, mitte nii väga punnida. Ma oskan lasta küll, aga alati ei tule lihtsalt välja;)

Nii et jätkame treenimist, MK alguseni on jäänud natuke alla kuu.

See artikkel on mõeldud blogilugejatele, ainult eraisikud võivad tsiteerida