Otsustasin homme siiski murdmaas ka startida. Peaeesmärkideks saada pulss vähemalt 185 ja laktaat üle kümne, muu pole oluline. Loodetavasti on ilm normaalne, täna tahtis külm tiirus jälle näppe ära võtta. Vuh, vastik.

Need Olose igasügisesed võistlused on üsna omapärased. Idee poolest väike ja suvaline kohaliku tähtsusega võistlus, aga reaalses elus väga kõva taseme ning suure osavõtjate arvuga rahvusvaheline jõuproov. Asi selles, et paljud koondised treenivad siin niikuinii, lisaks on aeg täpselt selline, et enne MK-sarja algust paras katsetada. Usun, et paljudele koondistele, sh eestlastele, ongi just see võistlus katsevõistluseks. Seetõttu on siin andmine ikka väga kõva ja tagasi midagi ei hoita. Mina aga ei viitsi eriti suuskigi testida...

Just seetõttu ma erilist tulemust ei looda. Ma ei oska enam murdmaad sõitagi, harjunud iga mõne aja tagant pikali viskama;) Rääkimata sellest, et laskesuusatamises on ka tehnika ning taktika pisut teistsugused. Aga eks ma annan oma parima, kui alla kahe minuti kaotaks, oleks juba super, ilmselt võitlen pigem kolme minuti juures. Eesti tüdrukute käest saan ka ilmselt pähe. Aga nagu öeldud, eesmärk on ennast tühjaks sõita ja suus vere maitset tunda.

Muuseas selgus ka meie külma toa saladus - ruloo oli meil ees, aga selle taga tuulutusaken praokil. Nii et kui hakkasin toosama õhtu magama minema, avastasin, et ruloo oli tuulutusakna juurest puhtalt jääs. Nii võis Priidul, kes akna pool magab, tõepoolest pisut jahe hakata:D

Nüüd hoiame ainult pöialt, et õues homme pisut soojem oleks.

Pärast võistlust paneme kohe kodu poole ajama ka.

See artikkel on mõeldud blogilugejatele, ainult eraisikud võivad tsiteerida