Nüüd, kui hooaja esimene MK on ukse ees, oleks paras aeg ettevalmistushooaeg ehk mai-november kokku võtta. Üldiselt on läinud hästi, plaani on täidetud ja kohati ka ületatud.

Ausalt, treeningu poole pealt kurta ei saa, kõik on ära tehtud. Mai lõpus oli esimene laager, soojenduseks ainult nädalane, sealt edasi olime igas kuus u 2 nädalat laagris, kaks kodus. Treeningtsüklite mõttes 3 tugevat nädalat, üks taastav. Suvised laagrid olid kõik Eestis, Otepääl ja/või Haanjas, oktoobris külastasime Ramsaud ning novembris veetsime kaks nädalat Olosel lumelaagris, samuti viimase nädala Rootsis Idres, kus sai ka võisteldud.

Tagasilöökidest võiks kirja panna ainult juulikuus põetud kahtlase viiruse, mis sundis treeninguid natuke ümber mängima, aga võrreldes eelmise aastaga on sellist kehvemapoolset enesetunne olnud isegi vähem. Tervis on vastu pidanud. Võiks isegi öelda, et on paremaks läinud, sest eelmise aasta Ramsau laagris märku andma hakanud ning lumelaagris pärist tõsist meelehärmi põhjustanud õlaprobleem leidis (loodetavasti lõpliku) lahenduse.

Võrreldes eelmise aastaga treeningute ülesehitus eriti muutunud pole, intensiivsus praktiliselt sama, lihtsalt treenisin 3 päeva, 11 treeningut ja 20 treeningtundi rohkem, kerge koormuste tõus. Jõutreeninguid tegin taotluslikult vähem, sest tundus, et eelmisel aastal sai sellega natuke liiale mindud.

Kõige suurem progress on toimunud kahtlemata laskmisega. Lasketreengute ajaline maht tõusis 37 tunnilt 65 tunnini ning lastud padrunite arv 3600 pealt 7200-ni. Ehk siis kaks korda! Praeguseks on lastud juba rohkem kui eelmisel aastal üldse kokku. Kasuteguri saab teada hooaja lõpus...