Üldiselt oli väga raske võistlus. Teisel ringil sai hapnik järsku õhust otsa ja sealt edasi oli puhas valu ja kõõksumine. Jube lugu. Esimene lamadestiir läks nii, nagu kõik siinsed esimesed lamadestiirud - viimane mööda. Korraks tundus, et läheb ka see võistlus sama stsenaariumi järgi, aga võtsin asja rahulikult ja lasin järgmised kaks tiiru nulliga. Viimaseks tiirus olin üsna süsi, nii et läks veel üks mööda. Kokkuvõttes keskmine võistlus. Suusarajal lihtsalt ei olnud rohkem enam kuskilt võtta, lasketiirus tegutsesin hindele 4. Muidugi on see minu arust üsna hämmastav, kui täpselt naised üldiselt lasevad...

 

Aga mis minust. Tänase päeva kangelane on ilmselgelt Priit. Pärast kõike seda, mis ta sellel aastal on pidanud läbi elama, oli selline tulemus väga vajalik. Eks tal oli see sees kogu aeg olemas, aga erinevatel põhjustel pole suutnud ennast realiseerida. Asko just ütles mulle pärast minu ja enne meeste võistlust, et ta loodab kõige rohkem just Priidu korralikku võistlust. Kuskil jaanuaris olime me mõlemad kaks korraliku närvipundart. Mina poolvigase ja -haigena Eestis, tema poolhaigena Oberhofis olümpiakoondise ääre peal kõlkumas... Retsept ja muud asjad, et nüüd ilusa sõidu tegi. Musi ja kalli saab minu poolt niikuinii