Mis ma rääkisin, et sügis on käes? Nüüd ei ole ainult päris kindel, et ma mitte kurja ise esile ei kutsunud... Või mis kuri see väike vihm ja inimlikud temperatuurid nüüd niiväga ongi, pigem tagasipööre normaalsusesse. Polnudki sellel suvel korralikku vihma saanud.

 

Noh, nüüd siis sain. Kolmapäeva lõunast neljapäeva õhtuni sai märjaks tehtud neli paari jalanõusid. Kusjuures kaks paari jäid veel kuivaks;) Igal juhul kolmapäevaõhtune kerge klassika rull kujunes üsna veespordiks, neljapäevahommikune imm oli lihtsalt vihm, loigud ja palju pori, neljapäeva õhtuks oli ainult rohi veel märg, aga sellest piisab, et tossud kuivaks ei jääks. Õnneks läks täna ilm ilusaks, kuigi hommikul oli õues päris krõbe, kütab päike päris hästi ja on lootust asjad kuivaks saada.

Muidu läheb ka hästi. Hommikused pulsid kukuvad mühinal, õhtul näitab kell numbreid alla 40. Uskumatu, varsti tuleb nagu ratturitel öösel üles tõusta ja kükke teha, et veri ikka ringi käiks;) Akna taga on meile ilmunud lisa meie koduloomade kollektsioonile (nahkhiir 2007 ja hiir 2008). Liiki pole suutnud tuvastada, suurus on suur, kuigi pilt on päris suur optiline pettus, tegelikult on umbes minu pöidla ülemise lüli suurune. Pirakas igal juhul. Ükspäev elas üks tunduvalt väiksem ämblik ka mu relvakotis ning üks koibik kodis mööda kätt. Mina, loomasõber.

Homme on siis Haanjas eestikad. Peamiselt on see hea võimalus teha üks kõva tempotrenn ja tervelt neli tiiru võistlussituatsioonis laskmist. Viimastel päevadel pole jalg just kõige kergem olnud, aga seda polegi praegu veel vaja.