Ilm oli muidugi huvitav. Vihma ladistas hommikust saadik ja võibolla varemgi, aga siis ma lihtsalt magasin. 10-minutilisel jalutuskäigul said püksid läbimärjaks. Hommikune meeste treening jäeti ära, et naistel ikka oleks veel millegi peal võistelda. Ilmselgelt oli see vesi minu veskile, sest rada jäi vähemalt siledamatel lõikudel kõvaks ning jäiseks ning suuresti sellele võrdlen ma oma tänase kiire sõidu.

 

Tuleb tunnistada, et nii lihtsalt individuaali pole mul aastaid olnud. Hetkel tuleb meelde ainult Hochfilzen detsembris 2006. Kuigi tegelikult on siin rada ju raske ja varasemad aastad on siin minu jaoks olnud need võistlused üks lõppematu õudus (mis vaevaliselt siiski lõppeb). Aga mõningased rajaplaneeringu muutused + jäine rada + ulmeliselt libisevad suusad tegid asja minu jaoks lihtsaks ning samas tõmbasid nii mõnelgi kiiremal sõitjal hoo maha. No Gössner võib ju kaapida, aga jää peal sõidan mina rahulikult täpselt sama kiiresti ning Madara võib mul tõusu peal eest ära laduda, aga laskumise lõpus sõidan ma temast ikkagi mööda... Eriti veel sellise suusaga - vanad viiulid (aastast 2005) näitasid ilusti, milleks ma neid kaasas vean ning ka määrdemehed tegid head tööd. 

Enne starti oli põhiline kuivaks jääda. Üsna õnnestus, sest riietus on mul selliste ilmade puhul kõrgemast klassist. Ainult kuiva kinda tõmbamine märga kätte ei olnud just lihtsamate killast ülesanne... Rumalast peast panin isegi prillid ette, aga juba esimese ringi keskel tõstsin nad eest ära ning teisel viskasin üldse peast. Ning üleüldse olid pärast esimest 500 m juba läbimärg. Vesi ainult voolas. Lõpuks kogunes pool sellest veest vist suusasaabastesse, viimastel tõusudel jalgu enam tõsta ei jõudnud ja pärast lihtsalt valasid vett välja. Ning kohati hakkas rajal isegi külm! Siis mõtlesin, et järelikult on vaja ennast kiiremini liigutada. Muidu oli sõita tore, keegi väga hullult eest ära ei kihutanud, pigem vastupidi. Tundsin ennast nagu kala vees, nautisin oma kiireid suuski ja ainult libisesin kõigist mööda. Kats pakkus mulle paaril ringil seltsi ja tempot, sealt ka see kolmanda ringi kiire aeg;) Laskumised olid muidugi huvitavad ja nägin oma silmaga ka paari pikali viskamist, aga ise võtsin natuke rohkem kindla peale ning ohtu ei olnud. Õnneks. Aga jätkuvalt ei saa ma aru, mis nendel rajameistritel peas oli. Väidetavalt lubati järgmise aasta MMiks neid laskumisi natuke korrigeerida.

Laskmine oli aga omaette ooper. Märg muidugi, aga mina ausalt ei tea, miks ma mööda lasin. Püsti tean, seal tegin oma vea, lisaks olevat olnud üks lask veel põhimõtteliselt möödas, aga märk siiski kukkus. Üldiselt oli püsti kõik kontrolli all. Lamades aga - teen nagu kõik hästi, aga märk jääb mustaks, tee või tina. Lisaks oli kolmandas tiirus mingi vesi või midagi sihikus, pidin seda puhuma, sinna läks oma 9 sekundit ikka - oleks kohe hopsti 2 kohta kõrgemal olnud - aga no teeme õnnega tasaarvestuse selle pigem-möödas-aga-kukkus märgiga, nii et jääme nulli. Tegelikult ei ole 3 trahvi nüüd teab mis halb tulemus, pigem siiski hea, aga ikka tahaks paremini, nulli tahaks.

Ehk siis läbimärg, elus, terve ja MK-sarjas jätkuvalt 26. Saapad vast kuivavad ülehomseks sprindiks ära. Eesmärgiks on kiiresti sõita ja täpselt lasta. Vihm pidi homseks järgi jääma, aga see-eest pidi 11 kraadi sooja olema. Siin MK-l on meie omadest startis Indrek, Kauri ja Priit N, minu Priit on IBU karikal. Start eesti aja järgi kell 11, stardinumber 9. IBU LIVE Results peaks üle kandma. Hoian pöialt. 

Ahjaa, hetkel on plaan selline, et jälitust ei sõida. No kui top 15 olen ja/või eriti lennukas tunne on, siis sõidan. Muidu jätaks parema meelega vahele. Ma tean küll, mis ma kõikidel võistlustel stardides kolmandal võistlusnädalal Anterselva mägedes teen - haigeks jään! Idee poolest ei tahaks Anterselvas teadet ka sõita, aga "rahvuste karikas, rahvuste karikas". Nii nahhaal ma (kahjuks) pole, et tuima näoga ülejäänud koondisele vesi peale tõmmata. Aga see on veel kauge tulevik, nii et vaatame.