18-20. august toimus Haanjas laskeorienteerumise (Biathlon Orienteering) MM. Kavas oli sprint, tavarada ja teade, osavõtjaid 5 riigist (puhtalt Põhjamaad). Läks hästi - sprindis pikalt võitja (0+1 trahvi), tavarajal 7 (märkes 18, laskes 3+2+2+2=18 min) ning teates Jane Lauteriga viiendad, minul vahetuse parim aeg (2+3 varu). Allpool kommentaar Orienteeruja ajakirja.
  MM oli minu debüüt laskeorienteerumises, aga metsas olin varemgi jooksnud ning püssi viimasel ajal päris palju lasknud, nii et mõtlesin - miks mitte. Sprinti eriti ei kartnud - tuttav maastik ja lõppude lõpuks ei ole umbes kilomeetrisel rajal eriti kuhugi eksida. Kuid võta näpust, juba esimese punktiga ligi minutine viga. Edasi võtsin ennast kokku, liikusin küll kindla peale, rohkem ringi, aga jooksutempo oli (enda kohta) kõrge. Tiirud läbisin omas tempos, oma hea päeva tasemel 0+1 (nädal varem küll laskejooksu sprindis lasin 0+4), kuid see osutus ülekaalukalt kõige kiiremaks ja täpsemaks laskmiseks ning oli enam kui piisav maailmameistritiitliks. 
Tavarajast osavõttu kahtlesin pikalt, sest... see oli esimene kord märkeorienteeruda. Algus läkski aiataha - esimese kolme punktiga 18 trahviminutit, edasi kogusin ennast ja need jäidki ainsateks. Suundorienteerumine oli puhas piin, selline maastik pole minu jaoks. Viga otseselt ei teinudki, aga lihtsalt ei suutnud metsas õiget liikumisteed valida ja jäin sõna otses mõttes kinni. Tiirus 3+2+2+2 oli väga halva päeva tase, ei oskagi kommenteerida. Üldiselt võiks öelda, et kaks päeva järjest head sooritust ei suutnud teha. Teade läks ka ilusti. Metsas enam-vähem, taas kord etapivaliku ja kiire liikumise probleemid, aga ei midagi hullu. Tiirus mängisin küll õnnega, aga kõik on hea, mis hästi lõppeb. Korralik sooritus. Mina olen rahul, et tulin - maailmameisteri aunimetus on tore! |
