Täna panime meeldiva kahetunnise matkaga Vitipalu metsades punkti hooaja esimesele laagrile. Matkale eelnes loomulikult poolteist tundi ja 120 padrunit laskmist. Viie päevaga sai lasketiirus viibida 9 tundi ja lasta 530 padrunit, kusjuures ma ühe pika lasketrenni puudusin. Ei saa öelda, et oleks vähe laskmist harjutatud.
Esimene laager on kestab alles kolmandat päeva ja mina igal juhul olen juba üsna õhtal. Küll on üks või teine koht valus ja õhtul tuleb uni väga kiirelt. Ja see on alles "sissejuhatav" või kerge laager.
Põhjamaades on ikka tore olla. Tasuta traadita internet toas, hommikusöögiks puder, televiisoris ei olegi filmidele-saadetele saksa keeles peale loetud, poes saab pangakaardiga maksta ja hapnikku on maru palju. Östersund on tore koht ja elu on ilus.
Täna oli viimane treeningpäev ja pärast lõunat pani hooldetiim juba Östersundi poole mööda maad ajama. Sportlased järgnevad homme lennukiga. Ongi paras aeg ära minna, enne kui nad meid siin paksuks söödavad. Nüüd peaks siis kõik valmis olema, Östesund on ainult viimistlemise küsimus...
MK on juba alanud - täna õhtul oli siin naiste teade. Meie ei startinud, kuid omavahel teeme nalja küll, et näe, oleks parima koha saanud (11. võistkonda lõpetas). Ilm on siin ebatavaliselt ilusalt talvine, tavapärane oleks +5, vihm ja/või udu. Aga ka see jõuab tulla;) Homme õhtul stardivad teates meie mehed ja NB! võistkonnas on suvisel MMil juunioridest kaksikvõidu võtnud Daniil ja Karel. Vaatame, kuidas noorte meeste närv vastu peab...
Selle kohaga on mul palju meeldivaid ja vähemmeeldivaid mälestusi. Eelmine aasta oli tore, tõepoolest tore. Varasemad aastad ei ole nii toredad olnud. Sellel aastal - kes teab, mis juhtuma hakkab. Igal juhul eile lõunal jõudsime kohale ja homme lõunal on start. Minul Maailma, Priidul Euroopa karikal.
Eile oli meil taas üks väike kontrolltreening ja võrreldes eelmise korraga oli olukord pisut teistsugune. Kui eelmine kord oli sõita ülilihtne, aga lasketiir oli üks suur häving, siis seekord õnnestus laskmine keskmiselt hästi, kuid sõita oli märksa raskem.
Täna on jälle puhkepäev, teine ja viimane. Eile oli siis pikk ots, üleeile võistlus. Ütleme nii, et trahviring oli vastikult pikk, pehme ja tuuline. Ja seal said nii mõnedki inimesed päris pikalt viibida.
Viimasel ajal on siin ikka kõvasti lund sadanud, võiks lausa öelda, et hanged on akna taga. Hommikul jooksime jõusaali poolest säärest lumes. Rada läheb muudkui paremaks ja enesetunne läheb pikkamööda ka heaks. Saaks suusad ka kätte...
Laager on lõppemas ja kui päris aus olla, siis aitab ka juba treenimisest, tahaks koju, tahaks puhata. Vaja veel vaid homne pikk trenn vastu pidada.
Täna oleksin ma peaaegu ühe suure preemia ära teeninud. Iseendalt. Rulli kompleksis lasin 8 esimest tiiru nulliga, lõpuni aga välja ei kannatanud - 1102.
Läbi sai! Keset septembrit keha ei ole veel päris valmis mitu päeva järjest võistlema. Või hoopis teine variant, et jõudnud veel hoogu sisse saadagi? Igal juhul oli laupäeval rajal raske, kuid tulemusega võib taas kord rahule jääda.
Minu kõrgeim koht täiskasvanute MMil? Ei, siiski mitte, laskeorienteerumises olen ma ju maailmameister. IBU poolt korraldavatel küll. Laskmise 0+1 oli muidugi ilus, aga taas tuli tõdeda, et seda õiget jooksusoolikat mul (enam/ikka/veel) pole.
Täna õhtul avamine, aga homme juba jooksu sprint. Meestel start kell 11, naistel 14. Meestest ma pikalt ei kirjuta, eestlastest on stardis Tobreluts, Lessing, Kõiv ja Remmelg. Tobre on igal juhul soosik. Naistest on eestlastest rajal nr. 7 Sirli Hanni, nr. 14 Eveli Saue ja nr. 26 Kadri Lehtla. Lisaks nii mees- kui naisjuuniorid.
Kohevarsti sõidame Otepääle ära, et MMiga pihta hakata. Täna on mitteametlik treening, homme ametlik treening ja avamine ning ülehomme, st teisipäeval hakkavad võistlused peale jooksu sprindiga. Mina ilmselt võistlen eelmainitud jooksu sprindi ning rulli sprindi ja jälituse. Priit tundub, et jääb ainult rullide peale.
Otepää laager on kohe-kohe läbi saamas. Homme veel väike testvõistlus - sprint jooksult - ning ongi kogu muusika. Et pühapäeval jälle MMi jaoks kohal olla.
Eile õhtul oli meil klassi kokkutulek - NRG 46A lend tähistas viie aasta möödumist lõpetamisest. Peaaegu pooled saime kokku. Nii mõndagi sai pärast kooli lõppu esimest või teist korda nähtud. Oli tore. Ja keset ööd Tartus Raekoja platsi juures pubis istudes näen täiesti ootamatult ühte maru tuttava näoga noormeest - oma venda, kellest ma küll tean, et ta pidi Belgiast tagasi olema ning kuskil Eesti peal ringi uitama. See oli umbes samal tasemel juhus, kui ükskord vaksali juures jänest (jah, tavalist metsajänest) kohates...
No current events.
