Homme algab Otepääl jälle uus laager. Võib öelda, et nüüdseks on tilu-lilu (ehk üldkehaline ettevalmistus ja muu põhja ladumine) läbi ja algab päris treenimine. Teisisõnu - erialast ja kiiremat tööd hakkab üha rohkem sisse tulema. Läheb lõbusamaks, aga ka raskemaks. Kaks nädalat tõsist treenimist.

Kodus on sinine taevas... Mõned päevad oleme olnud Hiiumaa-kodus ja "puhanud". Ilmad on üsna ulmelised olnud - kaks poolikut päeva oli pisut sombune, muidu ainult päike lõõskas. Meri oli ka peaaegu soe, korra sai isegi sees käidud. Ja maasikad olid peenra peal valmis. 

Eile õhtul Priiduga ratast sõites saime vihma kaela. Selgest taevast. See polnud aga midagi võrreldes sellega, mis täna hommikul Elva tiirus toimus. Pauk luuavarrest, tõesõna. 

Aeg jälle endast elumärki anda. Elus ja terve. Kuigi Vellavere neljapäevakul oli mul küll vahepeal tunne, et pikka pidu pole, aga pääsesin kergelt - järgmisel hommikul oli kurk pisut valus. Muidu pole mul tükk aega nii külm ja märg olnud, tuli meelde Muonio "suve"biahtloni MM, +4 ja vihm. Kõige huvitavam oli see, et sõitsin rattaga sinna ja tagasi ja rattasõit oli see soe osa, joostes hakkas külm. Või no tegelikult joostes oli küllalt soe, võsas ronides hakkas külm.. 

 Mõlemad ilmselt küll ainult ajutiselt. Esimese laagrimaitse sai suhu ja esimesed suvetunde kätte. Laagrist kergelt ärahõõrutud vasaku küünarnuki ja parema õla, suvest ohtralt päikest, palavust, sääsekuplasid ning esimesed ujumised.