Õhus on sügist. Seda niikuinii, et vihma pidevalt sajab, see käib asja juurde, aga ka muidu on lihtsalt...sügisene. Õunad valmivad, poes on koolitarvete soodusmüügid, treeningud koguvad intensiivsust.

Juuli on ikka tõsine treeningkuu, kus saab kohati trennis juba vere maitse suhu. Kuu alguse peesitasime Hiiumaal, keskel olime kaks nädalat Otepää laagris, ning viimase(d) nädala(d) Elvas, kuhu sisse jäi ka Xdream. Kuu lõpetas sümboolselt hamba välja tõmbamine;) 

Kuu põhisündmused olid laager Otepääl ja Haanjas, sealhulgas ka kiire võistlussõit Aluksnesse, ning öine Xdream. Treenitud sai korralikult, mingeid probleeme ei tekkinud. Põhirõhk oli põhivastupidavusel.

Idee poolest oli täna Haanjas teine laagripäev. "Idee poolest" tähendab seda, et reaalselt olen mina ilmselgelt rohkem aega Lätis Aluksnes olnud. Taas oli käes Balti Sõjaväemängud, mis kaks aastat tagasi olid Leedus ja eelmisel aastal Tallinnas.

 Peamiselt sai oldud kodus, mõned korrad ka Tallinnas käidud. Treeningud olid rahulikud, tuletasin kehale treenimist meelde, samas algas ka üldjõu arendamise tsükkel, mille raames sai kaks korda nädalas jõusaali väisatud, lisaks aeg-ajalt kodus ka mõningaid harjutusi tehtud. Laskmises toimus põhitöö kuu lõpus laagris, aga ka iseseivalt sai tiirus käidud ning kodus kuiva tehtud. 

Aprill nagu aprill ikka. Aktiivse puhkuse kuu. Sellel aastal sai päris kaua isegi suusatatud! Kuigi ega eriti ei viitsinud. No ja Xdream oli ka muidugi.

Märtsiga läks nüüd nii, et lennukis sai aega selgelt kauem veedetud kui suusarajal. Reis Vancouverisse, sealt Trondheimi ning Hantõsse ka veel.

Viimane MK etapp on algamas, viimased võistlused ees. Esmaspäeva õhtul jõudsime (mina, Priit, Indrek, Kauri võistlejatest ja taustajõududega Hillar, Helvis ja Jaan), neljapäeval on meeste sprint, reedel naistel, laupäeval jälitused ja pühapäeval massid.

Üldiselt polnud päeval väga viga. Nagu lubatud oli, läksin täna võitlema ning üritasin kiiresti sõita ja täpselt lasta. Tuli välja ka. Hea laskmine, hea sõit. Oleks algpositsioon natuke parem olnud, oleks ka lõppkoht kobedam tulnud.

Seekord siis (jälle) sedapidi. Võistlus lõppes kolmandal lasul... Ma ei ole selles suhtes hea võitleja, et kui esi(kaks)kümmend juba käest libiseb, siis mul jalg enam eriti ei tõuse.

Üldiselt on Trondheim päris tore linn. Meri, jõgi, sümpaatne vanalinn, head sörkimisvõimalused, internet. Ainus, mis mulle siin ei meeldi, on suusarada, lasketiir, ilm, transport ja magamine;)

Kaks trahvi, kaks punkti. Parem ikka kui mittemidagi, aga neid trahviringe oleks võinud natuke vähem sõita. Mulle piisas täiesti sellest ettenähtud 7,5km, lisa 300m ei tulnud küll kuidagi tulemusele kasuks.

Peaaegu. Peaaegu oleks lasknud nulli ja peaaegu oleks kümne hulka saanud. Kurat, kõrgele olen enda lati ikkagi seadnud;) Ei, tegelikult olen rahul. 19 esimest lasku lasksin pihta - seda olen elus suutnud vaid kahel korral veel ning saavutasin hooaja teise tulemuse.

Tervitused Kanada British Columbia väikelinnast Squamishist. Oleme ennast üsnagi sisse seadnud, võistlusrajadki on üle vaadatud ja aklimatiseerumine käib täie hooga.

Päevad on läinud märkamatult mööda ja taas kord pühin kodumaa tolmu jalgadelt, ees ootab esmakordne reis üle Atlandi ookeani - sihtpunktiks Whistler Olympic Park, Vancouver, Kanada. Majanduslikel põhjustel läheme vähendatud koondisega - kaks sportlast: mina ja Martten; treener ja määrdemees. Mõned teised lähevad samal ajal Ridnauni IBU Karikale ja tulevad seejärel Trondheimi jälle MKle.