Esimene võistlustsükkel lõppes sümboolse tulemusega: pihta ei saanud ja punkte ka ei saanud. Sõita enam-vähem jõudsin, suusk oli ka hea, aga see laskmine... Rist ja Viletsus, unustamata ka Kuradit ja Põrgut (ja teisi;).
Hooaja parim tulemus, eksole, aga siiski mitte 30 hulgas... Ei ole vaja mööda lasta (tõmban nina natuke vingu). Sõita oli siiski hea ja mul on südamest hea meel selle lamades nulli üle - näe, on küll võimalik pihta lasta.
Ma tahaksin olla näiteks Prantsuse koondises. Või Rootsi. Või Ukraina. Või kasvõi Poola või Hiina või Norra. Mitte et mul midagi eestlaseks olemise vastu oleks, risti vastupidi, eestlane olla on uhke ja hää, aga sellise tasemega koondises tahaksin võistelda.
Kui ma 2002. aasta jaanuaris esimest korda MK-sarjas startisin, lasin ma nelja tiiru peale kuus trahvi. Ja peaaegu seitse aastat hiljem on jälle sama seis. Hea küll, täna olid rasked olud ka, aga mina oma taseme juures ei tohi endale sellist laskmist kuidagi lubada.
On teil vähimatki aimu, kui villand mul sellest lamades esimesest lasust on? MK-sarja selle aasta saldo on üks tabamus kuuest korrast. Selleks pole ju vaja treenida? Ning kahjuks pole mina Neuner ega Sleptsova ega isegi mitte Helena Jonsson, nii et üle ühe trahvi minul mõistlikule kohale lootust pole.
Soojenduseks ütlen, et pole mul häda midagi. Östersundis läks halvasti küll, aga see tunne läheb üle ja praeguseks on sellest (loodetavasti) õpitud ning muu osa unustatud. Aga asjast rääkides - kell kaks öösel vastu teisipäeva jõudsime Hochfilzenisse või õigemini Fieberbrunni, kus me elame, ning homme on juba võistlused.
Ja olemegi jälle Östersundis. Meeste hooaeg on juba avatud, naiste oma avame homme. Priit on vähemalt alustanud hästi (esimene tiir nulliga). Vaim on igal juhul valmis, keha kohta ei oska täpselt öelda.
Nüüd, kui hooaja esimene MK on ukse ees, oleks paras aeg ettevalmistushooaeg ehk mai-november kokku võtta. Üldiselt on läinud hästi, plaani on täidetud ja kohati ka ületatud.
Kaks päeva võttis see kokkuvõttes aega, aga siia Idresse kohale me jõudsime. Eile-täna treenisime, ülehomme läheb võistlemiseks. Ilm on siin ilus ja elamine hea.
Täna hommikul jõudsime pärast suuremaid või väiksemaid sekeldusi jälle Eestisse. Lennukiga tulijaid jäid eile öösel haledalt Helsingis lennukist maha, bussisõitjatel oli lihtsalt ekskursioon läbi öise Soome. Üldiselt läks laager korda, nüüd oleme nädala kodus ja siis juba Rootsi võistlema.
Otsustasin homme siiski murdmaas ka startida. Peaeesmärkideks saada pulss vähemalt 185 ja laktaat üle kümne, muu pole oluline. Loodetavasti on ilm normaalne, täna tahtis külm tiirus jälle näppe ära võtta. Vuh, vastik.
Kõik algas sellest, et umbes 7 ajal hakkas Priit nihelema, et külm on, puges mulle kaissu ja ka lisateki all oli jahe. Kaheksa ajal näitas raadiklaas -15 ja ega oluliselt soojemaks ei läinud ka. See on nagu reegel, et kontrolltreeningu ajal on laagri kõige külmem päev. Ja praegu on kuidagi erakordselt niiske ka, nii et päris külm ilm. Vuhh, vastik.
Täna on selle laagri teine ja viimane puhkepäev, kaks treeningtsüklit on läbi, üks veel ees. Võistlushooaeg tuleb tasapisi järjest lähemale ja meie oma saab avapaugu neljapäeval, kui teeme oma "leirikisa".
Teine treeningtsükkel on poole peal ja üldiselt pole väga viga. Vahepeal on külm, vahepeal on pisut soojem, vahepeal on tuul, vahepeal hõljuvad mõned lumehelbed. Seljataga on järjekordne kiirustreening ja uus ootab ees.
Esimene treeningtsükkel on õnnelikult seljataha jäänud ning täna on puhkepäev. Üldiselt läks kõik hästi, treeningud sujusid plaanipäraselt. Ilm on ka hea olnud, mõned külmakraadid, vahepeal on kergelt lund sadanud ning tänu lumekahurite üürgamisele on kaks kilomeetrit rada ka juurde tehtud. Ka praegu sajab kergelt lund.
Oktoobri märksõna on Ramsau. Seal toimub peamine treenimine, kodus on taastavad ja hoidvad treeningud. Kuu eelviimasel päeval läksime juba Olosele lumelaagrisse, vahepeal sai ka koormustest tehtud.
Eile olid meil Priiduga kavas koormustestid. Testisime ära;) Elus ja terved mõlemad, vähemalt sportlase kohta. Pole see kepikõnd seal liikurrajal mingi meelakkumine, aga see eest on hea tunne pärast rahulikult seal istuda...
No current events.
