Nagu kalendrist näha võib/võis, olid nädalavahetusel Eesti Meistivõistlused orienteerumises, lühirada ja teade. Individuaalselt mul erilisi ambitsioone ei ole, võistlus käib parima mitte-enam-päris-treeniv-orienteeruja tiitlile. Teates on meil see-eest täiesti medalivõimeline võistkond. Sellel aastal läks selles mõttes natuke nihu, et individuaalselt tegin ilusti ja teates ohjeldamatult palju viga.
Üks hooaeg on läbi, teine algamas. Üldiselt õnnestus treenimine sellel aastal nii, nagu plaanis oli. Laagrid said kõik peetud. Esines ka hetkelisi pisemaid tagasilööke, aga neid ei suuda keegi vältida.
Orienteerujate Jüriööjooksust ei saa ma üle ega ümber. Alates 1999. aastast nagu viis kopikat aprilli lõpus öisesse (või vähem öisesse) metsa. See aasta ei olnud erand - Padise kloostri viimased varemed ootasid.
Selle aasta märts oli puhtalt reisikuu ning üllataval kombel ka arvväärtuste mõttes kõige tihedam võistluskuu, tervelt üheksa starti. Muidugi, oma osa andsid sinna 3 starti Eesti Meistrivõistlustel... Erilist treenimist enam ei toimunud, võistlemine, taastumine, taseme hoidmine.
Selle hooaja viimane laskesuusavõistlus lõppes mulle pärast esimest kilomeetrit, tulemus DNF - did not finish. Põhjuseks kommunikatsiooniprobleemid hooldetiimiga, mistõttu minu võistlussuusad starti ei jõudnud, mistõttu pidin startima treeningsuusaga, mistõttu kaotasin esimese kilomeetriga Andrea Henkelile 1 minuti, mistõttu leidsin, et kauem ei ole mõtet siin tsirkust teha ja astusin kõrvale. Pisut suuskade loopimist jms, aga praegu olen kombes. Enam-vähem.
Ma ei ole jätkuvalt päris kindel mida sellest aastast arvata. Oma eesmärgid ma nagu täitsin, kokkuvõttes 30 hulgas ja hooaja lõpp oli vägagi positiivne, aga kohati jäi halb maik suhu. Ning põhivõistlused, maailmameistrivõistlused Östersundis, ei läinud päris kindlalt nii, nagu planeeritud oli.
Mina ise arvan küll, et lõpetasin hooaja ilusti. Hea küll, oleks muidugi märksa paremini ka saanud, aga pole vaja seda juuksekarva hakata lõhki ajama. Korralik võistlus, sain, mille järele läksin. Alla nelja trahvi ja parim massi tulemus.
Miinimumprogramm sai täidetud - üks trahv ja 20. koht. Normaalne sõit jälle, aga ausalt öeldes on nendest normaalsetest sõitudest ja kahekümnendatest kohtadest natuke villand. Siiski hea, et niigi läks. Kaotus võitjale päris väike ja hea stardipositsioon jälitussõiduks.
Kui Hantõst lahkusime 24 miinuskraadiga, siis Oslo tervitas meid +8 kraadi ja vihmaga. Tänaseks oleme näinud vihma, udu, lörtsi, äikest (!!!) ja täna õhtul ka korraks päikest. Lund on suusatamiseks pisut vähe, jooksmiseks natuke liiga palju.
Tervitused Venemaa avarustest! Nu Pogodi multikad, miilits, põlvini lumi ja pliinid - kõik on olemas. Ajavahe Eestiga +3 tundi, Koreaga -4. Telefon töötab! Neljapäeval ehk homme on juba esimene start, kavas on nii meeste kui naiste sprindid.
Täna tegime oma teise turismireisi lähimasse suurimasse linna Gangneungi (või ka Gangreungi, erinevaid variante leidus) ja üleüldse oleks praegu viimane aeg Korea muljed kokku koguda ja kirja panna, sest homme samal ajal peaks me juba Venemaal olema.
Jälle üks selline võistlus, mis paneb mõtlema, et kas tõepoolest ei ole midagi paremat eluga peale hakata... Sõita ei jõua ja lasta ei oska. Kus nüüd Priidu põlv on, kui seda kõige rohkem vaja on?
Selle sõidu võib lühidalt kokku võtta vanade eestlaste ütlusega "loll pea, palju vaeva". Kesse käskis mööda lasta. Ei, kuni teise tiiru kolmanda lasuni oli kõik väga hästi. Edasi läks see-eest üsna halvasti. Mis siis ikka, ülehomme läheme võtame veel viis korda neid tõuse.
Kaks päeva, peaaegu kolm, oleme siin juba olnud ja mõned asjad hakkavad selgeks saama. Kõigepealt see, et ajavahega harjumine ei lähe üldse nii libedalt, kui alguses tundus. Järgmise asjana see, et lasketiir, suusarajad ja hotell on igal pool üsna sarnased, Euroopa või Aasia.
Tere varahommikust Koreast! Või noh, kellele hommik, kellele juba lõuna. Siin me siis oleme, aega läks, aga kohale jõudsime. Sõit oli paras piin, võtmesõnaks ootamine, aga siin on üsna tore. Vist. Suusaradasid pole näinud. Loeme veel korra üle, kes siin on: Indrek, Kadri, mina sportlastest, määrdemehed Jaan ja Meelis ning peatreener Hillar. Kokku on sportlasi kirjas 76 meest ja 75 naist.
Jaanuar on puhas võistluskuu - Oberhof, Ruhpolding, Anterselva ehk IBU Golden Classics, 8 starti. Otsapidi on jaanuaris ka MMi ettevalmistuslaager juba traditsiooniliselt Ridnaunis. Treeningutele jättis oma jälje ka kerge külmetushaigus.
Käisime avasime selle MMi siis ära. Meie osa oli küll lühike - lavale, lavalt ära ja koju - aga see-eest oluline. Homme enam nalja pole. Naiste start 12:00, Sirli 14, mina 46, Kadri 58. Mehed lähevad kell 15:15, Priit 7, Indrek 58, Roland 77, Kauri 100.
No current events.
