Üldiselt polnud päeval väga viga. Nagu lubatud oli, läksin täna võitlema ning üritasin kiiresti sõita ja täpselt lasta. Tuli välja ka. Hea laskmine, hea sõit. Oleks algpositsioon natuke parem olnud, oleks ka lõppkoht kobedam tulnud.
Põhimõtteliselt oli täna juba parem päev. Ilm keeras külmale ja libisemine oli kohe märksa parem. Tõusud olid jätkuvalt pehmed, aga laskumised see-eest jäised. Tuul oli tiirus küll paras orkaan, aga sain sellega enam-vähem hakkama.
Einoh, mina ei saa aru, mis nad selle trahviringi üleüldse Anterselvasse tegid? Minu arust ei olnud sellel küll mingit mõtet;) Nüüd ajan nina püsti ja taon vastu rinda - jälle null ja veel neljas tiirus!
Tegelikult ma ei taha sellest rääkida. Sellise võistluse tahaks võimalikult kiiresti unustada ning suureks abiks on Scarlett O'Hara tarkus "Ma ei mõtle sellele täna". Aga tuleb tunnistada, et see võistlus oli järjekordne selle hooaja peegeldus.
Vähemalt ei jäänud sellel aastal päris ilma meistritiitlita, vaid sain kohe kaks korraga. Eile täna olid Otepääl sprint ja jälitus (küll pisut lühendatud distantsidel) ning sai teistega mõõtu võetud.
Kui ma 2002. aasta jaanuaris esimest korda MK-sarjas startisin, lasin ma nelja tiiru peale kuus trahvi. Ja peaaegu seitse aastat hiljem on jälle sama seis. Hea küll, täna olid rasked olud ka, aga mina oma taseme juures ei tohi endale sellist laskmist kuidagi lubada.
Ei ole, ei tule. Lasta ei oska, sõita ei jõua. Mis mul ikka enda vabanduseks öelda on, olengi kott. Loodetavasti ainult hetkel. Selle MK tulemus on kolm kesist sõitu ja kaks kesist laskmist. Kaotamine on tippsportlase elu juures see kõige hullem asi, eriti veel haledalt kaotamine.
Haanjas on jätkuvalt sügav talv ning laupäeval-pühapäeval löödi neli kärbest ühe hoobiga - toimusid lahtised Eesti MV, Võru linna auhinnavõistlused ja Viessmann-EOK noorte karikasarja etapp ühe võistlusena ning lisaks pullivõistlus "Eesti otsib laskesuusatajat" kuulsate ja ilusate osavõtul.
Selle võistluse moraal - kui vähem trahve lasta, saab parema koha. Sõidu poolest oli täna päris palju võimalik, aga kui 1:40 puhtalt trahviringil tiirutamise peale kulutad, siis on tulemus paremal juhul tubli keskmine.
Jälle üks selline võistlus, mis paneb mõtlema, et kas tõepoolest ei ole midagi paremat eluga peale hakata... Sõita ei jõua ja lasta ei oska. Kus nüüd Priidu põlv on, kui seda kõige rohkem vaja on?
Täna olin ma tõepoolest tubli. Lasin ilusti, suusatasin oma hetkevõimete kohaselt ja sain igal juhul parema koha kui eelmisel MMil jälituses.
Kui aus olla, siis hakkab kergelt väsimus tulema. Kolm MKd järjest võistelda on ikka päris raske, eriti kui nad viimase kuskile mäe otsa ka virutavad. Ütleme, et umbes 6 starti on kõik hästi, siis hakkab vaikselt raskeks minema. Täna oli selle tsükli seitsmes start, homme ootab ees kaheksas, aga õnneks ka viimane. Ja siis saab koju:D
No current events.
