Jaanuar oli "võistleme, samas treenime"-kuu. Viimase kolme kuu kõige kõvem treeningmaht, samas tegin Anterselvas ka oma selle hooaja parima tulemuse. Üldiselt - ei kurda.

Ei olnud jälle just kõige kehvem päev. Alguses tundus küll, et jätkan sealtsamast, kus eile pooleli jäi (no teoreetiliselt see ongi jälituse mõte, aga hetkel pean ma pigem neid trahve silmas), aga edasi läks paremaks. Sõita oli muidugi raske ning nagu kiusu pärast sattusin viimasel ringil natuke liiga kõvadega punti. Aga selle hooaja parim jälituse koht siiski.

Otseselt nagu kurta ei saaks, ega iga päev 16. ei ole (kahjuks). Aga võistlus oli üsna kummaline. Õnneks heas mõttes. Loomulikult oleks suurima heameelega need kaks viimast lasku ka pihta lasknud, aga näe, ei tulnud välja. Sõit see-eest tuli. Kokku olin tubli. Homme-ülehomme jälle. 

Detsember oli ilmselgelt võistluskuu. 11 võistlusstarti (7 MK individuaalvõistlust, 2 teadet, 2 Eesti MV starti) on kõva tulemus, isikliku rekordi kordamine - eelmise aasta märtsis tuli samuti 11 starti (tookord MK+ U26 EM + CISM). Sellise koormuse juures treenimiseks väga palju aega just üle ei jää, eriti kui reisimist ka lisaks arvestada.

November oli lumekuu. Juba oktoobris alustatud lumelaager, seejärel pisut üle nädala Eestis (lund oli, aga suusatada ei saanud) ja juba algaski talvine võistlusturnee...