Üleeile õhtul haihtus imekombel see pilv, milles me viimased päevad elanud olime ja seega saime eile esimest korda laskma minna. Üleüldse tuli udust palju põnevaid asju välja - näiteks nägime eile esimest korda, et olime u 4 korda päevas kirikust mööda sõitnud...

 Puhkenädal, mmmm... Mõnus. Käid korra päevas trennis, siis ka mingit vere ninast välja pressimist ei toimu. Muidu on ka selline mõnus olelemine. Teisipäeval näiteks käisin Tartus ning sain hakkama ideaalse külgboksiga;), kolmapäeval jäin punktilaskmisel isiklikule rekordile vaid punktiga alla ning neljapäeval eksisin Vitipalu lohkudes ära.

Sellel aastal on lugu selline, et punktilaskmises mina alla 500 punkti ei ole lasknud: alustuseks mai lõpus 505, järgnes juuni lõpus hüper-super-rekord 532 ning tänane tulemus oli 95+92+96+76+74+83=516. Ei olegi midagi erilist kommenteerida, rahulik laskmine on saavutanud täiesti uue taseme.

Eile õhtul Priiduga ratast sõites saime vihma kaela. Selgest taevast. See polnud aga midagi võrreldes sellega, mis täna hommikul Elva tiirus toimus. Pauk luuavarrest, tõesõna. 

Idee poolest oli täna Haanjas teine laagripäev. "Idee poolest" tähendab seda, et reaalselt olen mina ilmselgelt rohkem aega Lätis Aluksnes olnud. Taas oli käes Balti Sõjaväemängud, mis kaks aastat tagasi olid Leedus ja eelmisel aastal Tallinnas.

 Mõlemad ilmselt küll ainult ajutiselt. Esimese laagrimaitse sai suhu ja esimesed suvetunde kätte. Laagrist kergelt ärahõõrutud vasaku küünarnuki ja parema õla, suvest ohtralt päikest, palavust, sääsekuplasid ning esimesed ujumised.

 

Nüüd ma hakkan eputama. Kolm päeva on meil laskelaager olnud, oleme teinud viis lasketrenni ja lasknud 390 padrunit ja kokku olen ma lasknud umbes 4 trahvi. Ehk laskevorm on hetkel päris hea. Kõigele lisaks oli täna meil traditsiooniline 30+30 punktilaskmine, kus mina asusin isiklikke rekordeid purustama.

 

Kas minna panema või panna minema? Igal juhul nüüd on juba päris palju saanud "kodus" olla ja aeg on jälle turneele minna. Kolmapäeval (ehk siis Priidu sünnipäeval) lendame Oberhofi poole ära, neljapäeval juba meestel teade, reedel naiste sprint.

Vähemalt ei jäänud sellel aastal päris ilma meistritiitlita, vaid sain kohe kaks korraga. Eile täna olid Otepääl sprint ja jälitus (küll pisut lühendatud distantsidel) ning sai teistega mõõtu võetud.