Vaevalt jõudsime Oberhofi asjad lahti pakkida, kui oli vaja juba Ramsausse minekuks kõik uuesti kotti laduda. Vähemalt selline tunne oli küll, väga kiirelt läksid need neli ja pool päeva. Mõned trennid, paar korda Tartus - üle saja aasta sai jälle kinos käidud, natuke kodus asjatamist ja oligi reede õhtu.
Üleeile õhtul haihtus imekombel see pilv, milles me viimased päevad elanud olime ja seega saime eile esimest korda laskma minna. Üleüldse tuli udust palju põnevaid asju välja - näiteks nägime eile esimest korda, et olime u 4 korda päevas kirikust mööda sõitnud...
Õhus on sügist. Seda niikuinii, et vihma pidevalt sajab, see käib asja juurde, aga ka muidu on lihtsalt...sügisene. Õunad valmivad, poes on koolitarvete soodusmüügid, treeningud koguvad intensiivsust.
Aeg jälle endast elumärki anda. Elus ja terve. Kuigi Vellavere neljapäevakul oli mul küll vahepeal tunne, et pikka pidu pole, aga pääsesin kergelt - järgmisel hommikul oli kurk pisut valus. Muidu pole mul tükk aega nii külm ja märg olnud, tuli meelde Muonio "suve"biahtloni MM, +4 ja vihm. Kõige huvitavam oli see, et sõitsin rattaga sinna ja tagasi ja rattasõit oli see soe osa, joostes hakkas külm. Või no tegelikult joostes oli küllalt soe, võsas ronides hakkas külm..Â
Homme algab laskesuusakoondisel selle hooaja esimene laager. Juba kolmandat aastat Elvas ning olemuselt sissejuhatav, kus peamine rõhk on lasketehnikal. Lühike ja lööv, kõigest viis päeva.
Mai lõpp hakkab vaikselt lähenema ning treeningu maitse tuleb üha enam suhu. Eriti seetõttu, et käimas on väike jõutsükkel ning lihased on pidevalt kergelt valusad. Kusjuures üllatuslikult ainult kergelt, ma mäletan ikka eelmistest aastatest, et ma ei saanud istuda ega astuda. Ei tea, kas peaks raskust on vähe või olen lihtsalt õiged taastusvahendid leidnud;)
Nüüd on siis kõik peaaegu "nagu päris". Suurem osa tiime-sportlasi on kohal, eile koliti kõik ka ühte hotelli kokku, toimuvad ametlikud treeningud ja üleüldse MMi lõpuni suuri muutusi ei tohiks enam ette tulla.
Aeglaselt, aga järjekindlalt tuleb tervis tagasi. Esmaspäeval olin ma veel väga hädine, nohutasin täie rauaga, kolmapäeval käisin juba suusatamas ja täna oli täitsa inimese tunne. Kui nüüd see välja jätta, et õhk ei käi päris nii läbi, nagu võiks. Ühesõnaga nina on jätkuvalt kinni, aga muidu pole häda. Hommikune pulss 44;)
Kas minna panema või panna minema? Igal juhul nüüd on juba päris palju saanud "kodus" olla ja aeg on jälle turneele minna. Kolmapäeval (ehk siis Priidu sünnipäeval) lendame Oberhofi poole ära, neljapäeval juba meestel teade, reedel naiste sprint.
Kaks päeva võttis see kokkuvõttes aega, aga siia Idresse kohale me jõudsime. Eile-täna treenisime, ülehomme läheb võistlemiseks. Ilm on siin ilus ja elamine hea.
Lausa kaks päeva oleme Otepääl suusatanud. Rada on korralik, arusaadavatel põhjustel küll pisut lühike, aga täna õhtul pandi juba kahurid tööle, nii et järgmiseks nädalaks on pikema raja lootust. Aga mis mul sellest, järgmisel nädalal oleme me juba Rootsis.
No current events.
