Teisipäeval, 1. detsembril, testisin Rootsis Östersundis järgmisel päeval toimuvaks MK-hooaja avastardiks suuski, kuni mingil põhjusel parem suusk laskumisel jalast tuli ning mina küllaltki suure hoo pealt oma jala maha toetasin. Kohutav ragin, suur valu, hirmus pettumus. Diagnoos - külgmise pekse murd. Eile tegi dr. Mardna mulle operatsiooni ja esmaspäevast saan tõenäoliselt alustada taastusraviga. Suuskadele loodan saada umbes jaanuaris.
Ei ole, ei tule. Lasta ei oska, sõita ei jõua. Mis mul ikka enda vabanduseks öelda on, olengi kott. Loodetavasti ainult hetkel. Selle MK tulemus on kolm kesist sõitu ja kaks kesist laskmist. Kaotamine on tippsportlase elu juures see kõige hullem asi, eriti veel haledalt kaotamine.
Jälle üks jama ja ikaldus. Senini pole veel niimoodi sõitnud, et oleks hea meel protokolli vaadata. Täna ka. Ma ei saa seda just sageli öelda, maksimaalselt paar korda hooaja jooksul, aga suusad oleks võinud täna pisut libedamad olla.
Võistlus või asi. Põhimõtteliselt kordasin eelmise aasta Kontiolahti võistlust, ainult lasin natuke vähem trahve. Ehk siis kokkuvõtvalt - mööda ei lasknud, aga pihta ei saanud, sõita ei jõudnud, aga päris seisma ka ei jäänud. Noh, ja iseenesest olen ma viimasel kahel aastal esimesel MK-l veel hullema tulemuse saanud.
Ja olemegi jälle Östersundis. Meeste hooaeg on juba avatud, naiste oma avame homme. Priit on vähemalt alustanud hästi (esimene tiir nulliga). Vaim on igal juhul valmis, keha kohta ei oska täpselt öelda.
Võitsime kolme naiskonda ja mis kõige tähtsam, ka lätlasi. Võistlused selleks korraks läbi:D
Seekord siis selline võistlus... Mis siin ikka, neli trahvi ühest tiirust on pisut palju, aga kui hea meel oli, et viimane vähemalt pihta läks;) Sõita oli suhteliselt hea, viimane ring muidugi lehvitasin rohkem rahvale. Veel oli hea meel, et see hiinlane ka ikka võistles:D
Vöistkonna tulemus normaalne. Mina tegin seevastu uskumatu söidu, pool kaotusest vöib minu arvele lahedalt kirjutada. Algusest saadik - lükkasid ja lükkasid, aga edasi ei läinud. Lihtsalt valisin vale suusa, ilm läks kuivemaks-külmemaks ja ma olin uskumatult kinni. Halb vorm + halb suusk = eriti halb vöistlus. Laskmine oli enam-vähem, teised olid tublid.
Täna olin ma tõepoolest tubli. Lasin ilusti, suusatasin oma hetkevõimete kohaselt ja sain igal juhul parema koha kui eelmisel MMil jälituses.
Käisime avasime selle MMi siis ära. Meie osa oli küll lühike - lavale, lavalt ära ja koju - aga see-eest oluline. Homme enam nalja pole. Naiste start 12:00, Sirli 14, mina 46, Kadri 58. Mehed lähevad kell 15:15, Priit 7, Indrek 58, Roland 77, Kauri 100.
Põhjamaades on ikka tore olla. Tasuta traadita internet toas, hommikusöögiks puder, televiisoris ei olegi filmidele-saadetele saksa keeles peale loetud, poes saab pangakaardiga maksta ja hapnikku on maru palju. Östersund on tore koht ja elu on ilus.
