Detsember oli luumurru-kuu. 1. detsembril, päev enne MK-sarja esimest starti, murdsin Östersundis parema jala välise pekse. 3.detsembril "teostati plaatosteosüntees". Järgnes taastusravi peamiselt vees, suusale sain esimest korda 21.detsembril.
Sama hästi võiks ma eelmise aasta tulemustest kopeeri-liimi teha, arvandmete poolest olulisi muutusi pole. Aga vähemalt püstitasin isikliku rekordi koormuse ajas, asi seegi.
September kukkus välja kui kodus-mitteolemise-kuu. Kõige peale kaks nädalat Otepääl (ohtrate vahelepõigetega Tallinna, Tartusse ja Elvasse), 12-13 oli seal suvebiathloni EMV rullidelt, paar tundi pärast finišit võtsime suuna Oberhodi peale ning järgmised kaks nädalat veetsime seal, sh ka suvebiathloni MM (26-27). Vaid kuu viimased päevad sai kodus omas voodis rahus magada.
August on läbi aegade olnud tugev treeningkuu. Kaks nädalat sellest möödus loomulikult Otepääl laagris, lisaks toimusid 23-24. august Haanjas Eesti Meistrivõistlused jooksult, kus ma küll ainult ühel päeval tulin, nägin ja võitsin. Muu kuu möödus peamiselt Elvas.
Juuli on ikka tõsine treeningkuu, kus saab kohati trennis juba vere maitse suhu. Kuu alguse peesitasime Hiiumaal, keskel olime kaks nädalat Otepää laagris, ning viimase(d) nädala(d) Elvas, kuhu sisse jäi ka Xdream. Kuu lõpetas sümboolselt hamba välja tõmbamine;)Â
Kuu põhisündmused olid laager Otepääl ja Haanjas, sealhulgas ka kiire võistlussõit Aluksnesse, ning öine Xdream. Treenitud sai korralikult, mingeid probleeme ei tekkinud. Põhirõhk oli põhivastupidavusel.
 Peamiselt sai oldud kodus, mõned korrad ka Tallinnas käidud. Treeningud olid rahulikud, tuletasin kehale treenimist meelde, samas algas ka üldjõu arendamise tsükkel, mille raames sai kaks korda nädalas jõusaali väisatud, lisaks aeg-ajalt kodus ka mõningaid harjutusi tehtud. Laskmises toimus põhitöö kuu lõpus laagris, aga ka iseseivalt sai tiirus käidud ning kodus kuiva tehtud.Â
Aprill nagu aprill ikka. Aktiivse puhkuse kuu. Sellel aastal sai päris kaua isegi suusatatud! Kuigi ega eriti ei viitsinud. No ja Xdream oli ka muidugi.
Märtsiga läks nüüd nii, et lennukis sai aega selgelt kauem veedetud kui suusarajal. Reis Vancouverisse, sealt Trondheimi ning Hantõsse ka veel.
Põhimõtteliselt läks hooaeg ikkagi aia taha. Hooaja eel eesmärgiks seatud MK-kokkuvõtte 25. kohast jäi ikka väga palju puudu, MM läks eriti metsa ning ainsat lohutust pakuvad Anterselva 6. koht, Vancouveri 11. koht ning paar head jälitust.
Veebruar on MMi-kuu. Erilist treenimist mahu mõttes enam ei toimunud, üritasime vormi koguda ja hästi võistelda. Eriti ei õnnestunud.
Jaanuar on alati selline kahtlane kuu. Ühelt poolt kõvad võistlused - Oberhofi, Ruhpoldingu ja Anterselva MK-etapid, aga teiselt poolt hakatakse juba otsaga MMiks valmistuma ja siin tuleb leida mingi tasakaal. Minul oli võistluskoormus vähe kergem, sest teatenaiskonda pole ja massi ei saanud ning kuu lõpus eesti võistluste ajal tulgi haigusevimm kallale.
Teretulemast ümbermaailmareisile! 12-22.02.2009 MM, PyoengChang, Korea; 12-15.03.2009 MK7, eel-olümpia, Vancouver, Kanada; 25-29.03.2009 MK9, Hantõ-Mansiisk, Venemaa, Siber. Ajavahe Eesti-Korea 7 tundi, Eesti-Vancouver teisele poole 10 tundi, Eesti-Hantõ-Mansiisk vist 4 tundi samale poole kui Korea ehk siis Vancouver-Hantõ-Mansiisk on ajavahe 14 tundi... Hooaja lõpp tuleb väga karm.
