...ja enamasti ei võitnud. Ühesõnaga, huvitav eksperiment selja taga ja täiesti elus. Kolme päeva 5 starti, kokku ~38km. Kõige raskemad olid esimene ja viimane start, aga need olid ka kõige pikemad. Tulemused olid sellised nagu nad olid, laskesuusatamises olid üsna ebahuvitavad, aga see-eest õpetlikud võistlused. Murdmaa oli huvitavam.

 

Algselt oli mul kaval plaan nii poolsalaja ja suurema kärata Oslosse kohale ilmuda, oma võistlus ära teha ja siis öelda, et näe, juhtusin jah MK-le. Aga eilne päev viis selle uudise ka meediasse, kes selle hooga comebackiks tituleeris. Nojah, selle loogika järgi teeb Eha Rünne igal aastal comebacki, kui ta mõnest võistlusest osa võtab. Ma pigem ütleks, et ma ei tule tagasi, vaid külla. Ehk siis mitte tagasitulek, vaid külaskäik tipplaskesuusatamisse.

Tervitused Forni Avoltri lumistelt nõlvadelt. Edukat 2012 aastat kõigile meie blogi lugejatele ja muidu pöidlahoidjatele. Uut aastat pean alustama IBU Cup-lt ja sellel korral oleme suuna võtnud Forni Avoltri ja nädalapärast võistleme Haute Maurienne (FRA) radadel. Jah – kuulu järgi on mul lootus saada ka Nove Mestosse, kuid ........ ma ei oleks selles nii kindel. Üldiselt pole vahet - üritan kiirelt sõita ja täpselt lasta igal pool, kus stardin.

Kui mul selline erakordne laiskus peal ei oleks, siis ma jõuaks ilmselt päris palju asju tehtud... Viimasel ajal on aga ainult söödud (rohkem ei jõua. Kui, siis ainult pisut šokolaadi või midagi), magatud, loetud ja muidu passitud. Hää küll, Otepääl sai lausa treenima kukutud, aga kogu kasulik tegevus on ikka väga vaevaline.

 

Verivorstid söödud, Hiiumaa tormine/vaatemänguline rand nähtud, olime täna taas Otepää lumisel rajalõigul. Tundub, et kõigil on jõulud möödanik – see, mis seal toimus, oli üsna ropp. Valdaval enamusel suusasõpradest on kannatus kadunud. On tunne, et kõik 50km raadiuses elavad liugurid (nii suured kui väikesed) on vaikiva kokkuleppe sõlminud, et alustavad kella 10 paiku hommikul ühistreeningut eesmärgiga endiselt seda pisikest 950m rajalõiku ummistada.

 

Obertilliach on meid igati hästi vastu võtnud, viimastel päevadel on meid kostitatud kenakese koguse lume ja miinuskraadidega. Esmakordselt selle hooaja jooksul on tulnud cold-i suusad välja otsida. Kuna Eestis pole olud paremaks läinud, siis otsustasime veel mõneks päevaks siia talveparadiisi jääda. Ehk trehvame veel Ole Einarit ja saame koos mõne vintske treeningu tõmmata..

Peale 24 tundi ratastel vuramist oleme jõudnud ilusti ehtsasse talveparadiisi – Ridnauni (1350m.). Reis läks üsna kenasti – jagasime 2000km kenasti kolme peale ära (Meelis säästis spordimehi/naisi ja valis endale peaasjalikult öise sõidu) ja kohal me olimegi. Lund on siin piisavalt ja ilm kergete miinuskraadidega päikseline. Kui aus olla, siis nii head olud päris ei ole, et kõik matkarajad ja võistlusrajad 100%-lt sees oleks aga kindel on see, et võistlused saavad kenasti peetud.

 

IBU Cup-i vitsad käes, olen mõned päevad Eestimaa talve nautinud – miks mitte ... olud ei ole siin sugugi kehvad. Ilm kuiv ja temp treenimiseks enam-vähem norm. Otepää on sportlastest mõnusalt tühi (vähemalt suvise ajaga võrreldes). Näiteks tiiru võid igal hetkel paugutama minna ja sealt mitte kaugel on igati korralik 950m suusaring. Lausa väga hea. Seal valitsevad kindlasti paremad olud kui olid seda Ramsaus või Olosel. Noh pisikesi suusaässasid on vahest rajal paljuvõitu, aga hetkel teen neile veel massiga ära. Eveliga on juba keerulisem. Ta on ka mõned korrad Otil suuskamas käinud ja tundub päris terava jalaga olevat.

Viis päeva peale Olose esilumelaagri lõppu oleme terve tiimiga suuna võtnud Östersundi ja seda peale äsja lõppenud rutiinset võistlushooaja eelset pressikonverentsi. Esimese hooga saame võistlusristsed IBU CUP-l. ja seejärel saavad tugevamad võimaluse nädal hiljem juba esimesel MK-l kõrgeid kohti püüda.

Päevad läksid kiirelt ja minu Olose "laager" ongi läbi, juba koduteel (kuigi Vantaa lennujaama on piisavalt tihe peatuskoht, et võiks ka seda "koduks" pidada). Selle aasta Olos oli mitmest kandist teistsugune kui tavaliselt. Kõigepealt ei olnud muidugi lund, aga peamiselt oli erinevus siiski minu tegevuses.

Eveli on kenasti siia jõudnud. Ta üritas küll ajastada, et siia jõudmise hetkeks oleks siin talv juba õige hoo sisse saanud ja suusarajad lookleksid kõikjale, kuid peab, nagu me kõik, paraku leppima 2,7 km liivast läbiimbunud kunstlume ringiga. Kuulu järgi pidid siin Skandinaavia parimad lumeolud olema!

Tere jälle!

Niisiis, suusalaagrisse minek. Küll ainult sutsti 10 päevaks sinna ja sutsti tagasi, aga siiski. Vaatan Priidu treeningud üle ja suusatan ka ise pisut.

Laagrivaheline aeg on kiirelt läinud. Siia sisse mahtus hulgaliselt erinevaid kodutöid, puhkust ja mõned kontrolltreeningud. Tehtud sai ka koormustest. Hetkel oleme juba suunaga põhja - ei ole vaja enam kaua oodata ... homme saab suusatada.

 

Ramsau laager on läbi saanud. Kolm nädalat müttamist - siia mahtus üks viiepäevane ja neli neljapäevast mikrotsüklit kogumahuga umbes 60 tundi puhast treeningaega. Piisavalt. Loomulikult lisandub siia hulgaliselt võimlemist ja tööd relvaga. Ma usun, et kokkuvõttes igati korralik laager – ja mis kõige tähtsam ... loodan, et sai tehtud õigeid asju õiges mahus. Miks see üldse oluline on? Ramsau laagrit loetakse tihti „võtmelaagriks“, kus on võimalik kas siis väga palju häid tugevaid treeninguid teha või siis äsja alanud hooaeg kohe siin ära lõpetada. Üldiselt on nii, et siin kogutud väsimus on visa kontidest välja pugema - kui üldse välja poeb. Näis.

 

Eilne versioon sügisest ja spordist mulle täitsa meeldivad. 

Kes andis loa, et suvi ära lõppeks, ah? Ja nii igal aastal... Ühesõnaga, sügis on käes ja ka kõik sinna juurde kuuluv. Isegi esimese haiguse suutis Priit läbi põdeda, loodetavasti on nüüd nendega selleks hooajaks ka kõik.   

Nädalavahetusel tegime Priidu puhkenädala lõpuks kiire põike Hiiumaale. Oli alles, ja hoolimata rahvamassidest ei näidanud mittemingisuguseid põhjavajumise märke. Peamiselt sai tegeletud ülesöömisega;) Aga sai ka rebasega tõtt vahitud, paljajalu rannas joostud ja batuudil hüpatud. Kes veel lähipäevil Hiiumaal on, siis minge metsa - metsmaasikad on ikka ja mustikad juba valmis.