Homsetel Eesti meistrikatel on peamine eesmärk tavapärane - lasta täpselt ning sõita kiiresti. Ilmselgelt pole septemberis mingit tippvormi ei sõidu ega laskmise poolt just oodata, rohkem on see selline tubli töölooma õitseaeg ning keha (ja pea) võivad võistlemisest päris paraja šoki saada. Vast saab ikka mõnedele märkidele pihta ning poole raja peal jaks otsa ei lõpe;) 

Aklimatiseerumine käib oma halvimas tähenduses - väsimus, uimasus, tappev uni kell 5-6 õhtul, unepuudus öösel. Vuhh, vastik. Ja kõige selle pealt oli vaja minna Eesti meistritiitli jahile. Lohutas see, et ka teised olid just teiselt poolt maakera tulnud.

Vähemalt ei jäänud sellel aastal päris ilma meistritiitlita, vaid sain kohe kaks korraga. Eile täna olid Otepääl sprint ja jälitus (küll pisut lühendatud distantsidel) ning sai teistega mõõtu võetud.

Haanjas on jätkuvalt sügav talv ning laupäeval-pühapäeval löödi neli kärbest ühe hoobiga - toimusid lahtised Eesti MV, Võru linna auhinnavõistlused ja Viessmann-EOK noorte karikasarja etapp ühe võistlusena ning lisaks pullivõistlus "Eesti otsib laskesuusatajat" kuulsate ja ilusate osavõtul.