Stabiilsus ei paista sellel aastal just minu kõige tugevam külg olevat. Võin vabalt nii öelda - kui vaja lasen trahve ja sõidan aeglaselt, kui rohkem vaja ... suudan ka normaalselt või hästi lasta ja väga viisakat suusakiirust näidata. Just nii ongi. Forni Avoltri IBU Cup-i sprindi „hiilgasin“ laskmisega ... 3+2, kuigi päev varem või kolm päeva hiljem juba Nove Mestos oli probleeme vaid üksikute pisiapsudega ja mõlemal distantsivõistlusel kogunes minu kontosse rahuldavad 3 trahviminutit. Sama jutt sõidukiiruse kohta – distantsides jäi mõlemal korral sõidukiirus oodatust tagasihoidlikumaks, seevastu sprindis oli sõit väga kobe. No ei saa ju nii olla, et vormikõver päevase või paaripäevase vahega erinevaid äärmuseid kompab. Mõtlemise koht.

 

Tervitused Forni Avoltri lumistelt nõlvadelt. Edukat 2012 aastat kõigile meie blogi lugejatele ja muidu pöidlahoidjatele. Uut aastat pean alustama IBU Cup-lt ja sellel korral oleme suuna võtnud Forni Avoltri ja nädalapärast võistleme Haute Maurienne (FRA) radadel. Jah – kuulu järgi on mul lootus saada ka Nove Mestosse, kuid ........ ma ei oleks selles nii kindel. Üldiselt pole vahet - üritan kiirelt sõita ja täpselt lasta igal pool, kus stardin.

Obertilliach on meid igati hästi vastu võtnud, viimastel päevadel on meid kostitatud kenakese koguse lume ja miinuskraadidega. Esmakordselt selle hooaja jooksul on tulnud cold-i suusad välja otsida. Kuna Eestis pole olud paremaks läinud, siis otsustasime veel mõneks päevaks siia talveparadiisi jääda. Ehk trehvame veel Ole Einarit ja saame koos mõne vintske treeningu tõmmata..

 

Nädalavahetusel võtsime mõõtu Ridnauni radadel – esmakordselt olime siin 2002. aastal , kui siin juunioride MM toimus. Hiljem oleme Eveliga siin päris mitmel korral koondisega laagerdamas käinud, näiteks viimati andsime siin vormile viimast lihvi enne Vancouveri OM-i. Üldiselt on mul sellest kohast head mälestused. Siin toimunud juunioride MM-ilt on mul ette näidata individuaali 12.koht. Ka Eveli on sellest kohast sõna otseses mõttes tuule tiibadesse saanud – siin võistles ta laskesuusatajana oma esimestel tiitlivõistlustel.

Peale 24 tundi ratastel vuramist oleme jõudnud ilusti ehtsasse talveparadiisi – Ridnauni (1350m.). Reis läks üsna kenasti – jagasime 2000km kenasti kolme peale ära (Meelis säästis spordimehi/naisi ja valis endale peaasjalikult öise sõidu) ja kohal me olimegi. Lund on siin piisavalt ja ilm kergete miinuskraadidega päikseline. Kui aus olla, siis nii head olud päris ei ole, et kõik matkarajad ja võistlusrajad 100%-lt sees oleks aga kindel on see, et võistlused saavad kenasti peetud.

IBU Cup 1 osavõistlus on nüüdseks möödanik. Sai läbitud ei rohkem ega vähem kui 1,1 sprinti. Esimesel päeval 1 km ja teisel tervelt 10 km ja seda ülatus-üllatus - paksus lumes. Pean ausalt tunnistama, et sellist võistluste/tulemuste kulgu ei oleks ma osanud isegi kõige mustema tsenaariumi korral ette  näha. Aga paraku on just nii must-valgel kirjas.

Viimastel päevadel on rutiini lõhkunud mõned põnevad uudised. Et mitte pikalt põnevust üleval hoida, siis teatame kohe: ei, mind ei visata kohe kindlasti välja, vaid viidi üle teise aasta magistrandiks. Ja järgmisel aastal saab MK-punkte 40 (jah, NELIkümmend) esimest.