Stabiilsus ei paista sellel aastal just minu kõige tugevam külg olevat. Võin vabalt nii öelda - kui vaja lasen trahve ja sõidan aeglaselt, kui rohkem vaja ... suudan ka normaalselt või hästi lasta ja väga viisakat suusakiirust näidata. Just nii ongi. Forni Avoltri IBU Cup-i sprindi „hiilgasin“ laskmisega ... 3+2, kuigi päev varem või kolm päeva hiljem juba Nove Mestos oli probleeme vaid üksikute pisiapsudega ja mõlemal distantsivõistlusel kogunes minu kontosse rahuldavad 3 trahviminutit. Sama jutt sõidukiiruse kohta – distantsides jäi mõlemal korral sõidukiirus oodatust tagasihoidlikumaks, seevastu sprindis oli sõit väga kobe. No ei saa ju nii olla, et vormikõver päevase või paaripäevase vahega erinevaid äärmuseid kompab. Mõtlemise koht.

 

Tervitused Forni Avoltri lumistelt nõlvadelt. Edukat 2012 aastat kõigile meie blogi lugejatele ja muidu pöidlahoidjatele. Uut aastat pean alustama IBU Cup-lt ja sellel korral oleme suuna võtnud Forni Avoltri ja nädalapärast võistleme Haute Maurienne (FRA) radadel. Jah – kuulu järgi on mul lootus saada ka Nove Mestosse, kuid ........ ma ei oleks selles nii kindel. Üldiselt pole vahet - üritan kiirelt sõita ja täpselt lasta igal pool, kus stardin.

 

Nädalavahetusel võtsime mõõtu Ridnauni radadel – esmakordselt olime siin 2002. aastal , kui siin juunioride MM toimus. Hiljem oleme Eveliga siin päris mitmel korral koondisega laagerdamas käinud, näiteks viimati andsime siin vormile viimast lihvi enne Vancouveri OM-i. Üldiselt on mul sellest kohast head mälestused. Siin toimunud juunioride MM-ilt on mul ette näidata individuaali 12.koht. Ka Eveli on sellest kohast sõna otseses mõttes tuule tiibadesse saanud – siin võistles ta laskesuusatajana oma esimestel tiitlivõistlustel.

Peaaegu. Peaaegu oleks lasknud nulli ja peaaegu oleks kümne hulka saanud. Kurat, kõrgele olen enda lati ikkagi seadnud;) Ei, tegelikult olen rahul. 19 esimest lasku lasksin pihta - seda olen elus suutnud vaid kahel korral veel ning saavutasin hooaja teise tulemuse.

Aklimatiseerumine käib oma halvimas tähenduses - väsimus, uimasus, tappev uni kell 5-6 õhtul, unepuudus öösel. Vuhh, vastik. Ja kõige selle pealt oli vaja minna Eesti meistritiitli jahile. Lohutas see, et ka teised olid just teiselt poolt maakera tulnud.

Sellise sõidu kohta ei ole suurt midagi öelda. Hooaja halvim koht MMil saavutada on kindlasti omaette oskus. Muidugi, hooaeg pole ju veel läbi;) Kaheksa trahvi pärast ei ole küll vaja aastaid harjutada...

Hooaja parim tulemus, eksole, aga siiski mitte 30 hulgas... Ei ole vaja mööda lasta (tõmban nina natuke vingu). Sõita oli siiski hea ja mul on südamest hea meel selle lamades nulli üle - näe, on küll võimalik pihta lasta.

Võistlus või asi. Põhimõtteliselt kordasin eelmise aasta Kontiolahti võistlust, ainult lasin natuke vähem trahve. Ehk siis kokkuvõtvalt - mööda ei lasknud, aga pihta ei saanud, sõita ei jõudnud, aga päris seisma ka ei jäänud. Noh, ja iseenesest olen ma viimasel kahel aastal esimesel MK-l veel hullema tulemuse saanud.