Märts on MMikuu! Olulist treenimist ei toimunud, sest polnud nagu millekski enam treenida ja niikuinii õnnestus vahepeal haigusega audis olla. Pooled võistlused läksid muidugi ka sinna nahka, aga polnud häda. Kuu lõpus õnnestus isegi esmakordselt tulla Eesti Meistriks murdmaasuusatamises.

Olgugi et lühike, kujunes veebruar kõige suuremate sisemiste erinevustega kuuks. Esimesed kaks nädalat USAs olid väga edukad ja mõnusad, kuid kuu lõpp läks pehmelt öeldes aia taha, CISM Sarajevos oli fiasko nii võistlemise kui treenimise mõttes ja ka reis Hantõsse ei läinud just kõige libedamalt

Jaanuar oli "võistleme, samas treenime"-kuu. Viimase kolme kuu kõige kõvem treeningmaht, samas tegin Anterselvas ka oma selle hooaja parima tulemuse. Üldiselt - ei kurda.

Detsember oli ilmselgelt võistluskuu. 11 võistlusstarti (7 MK individuaalvõistlust, 2 teadet, 2 Eesti MV starti) on kõva tulemus, isikliku rekordi kordamine - eelmise aasta märtsis tuli samuti 11 starti (tookord MK+ U26 EM + CISM). Sellise koormuse juures treenimiseks väga palju aega just üle ei jää, eriti kui reisimist ka lisaks arvestada.

November oli lumekuu. Juba oktoobris alustatud lumelaager, seejärel pisut üle nädala Eestis (lund oli, aga suusatada ei saanud) ja juba algaski talvine võistlusturnee...

Oktoobris veetsime samuti päris pikalt aega Ramsaus (2 nädalat kuu alguses), aga kuu viimasel nädalal olime juba "päris" lumel, Põhja-Soomes Olosel. Muu meelahutuse hulka mahtus ka koormustest. 

See september oli üks tore kuu. Alguses olime pikalt (~18 päeva) Ramsaus ja ilmast hoolimata oli see minu arust üks väga õnnestunud laager, ainult Priit oli lõpus tervisega pisut hädas. Seejärel tegime Otepääl ühed väikesed eestikad ning kuu viimasel päeval läksime Ramsausse tagasi.

August oli sellel aastal täiest müstiline. Üldiselt läksid päevad väga kiiresti, aga kui kuu lõpus alguse peale tagasi mõtlesid, siis oli see nagu aastate eest... Trenni sai vihutud kõvasti, kolm nädalat passisime Otepääl. Ning loomulikult oli kuu alguses Xdream.

Juuli oli ilus aeg. Suusad sai alla! Nädalakese olime Vuokattis laagris ning lumetunnelis sai selle hooaja mõttes jala valgeks. Tore oli. Cesises IBU karikal sai 0+0 lastud ja kõigile pähe tehtud, muud väiksemaid jooksuvõistlusi oli veelgi. Kaks nädalat olime ka Otepääl laagris, mõne aja Hiiumaal ning kuule pani punkti Xdream.

Juuni oli juba treeningkuu. Päris pikalt sai Otepääl passitud ja seal ka üksjagu lastud, vahepeal ka Xdreamil käidud. Üldiselt - aeg lendas

 Ilmselgelt läks maikuu plaadieemalduse märgi all. Viis päeva ei teinud midagi, nädal aega olin karkudel, lonkasin veel päris kaua. Aga üht-teist sai siiski ka poolvigasena ära teha, kuiva ja laskmise kohapealt sai pärast uue relva saabumist päris korralikult treenitud. Ja üleüldse sai kuu lõpus korra treeninghoog üles võetud.

Aprill on üldiselt lebokuu. Kuu alguses oli igasugusest spordist ikka väga suur kopp ees, aga lõpu poole võis isegi järgmise aasta plaanidele mõelda ehk siis puhkus läks täie ette;)

Tuleb välja, et märts on võistluskuu! Viimased neli aastat ei ole üheski kuus nii palju starte olnud, senine rekord oli 9, kusjuures tähelepanuväärne on asjaolu, et 14. kuupäevaks oli 7 starti juba tehtud. Võistluskohad: Otepää (4), Kontiolahti (3), Oslo-Holmenkollen (1), Brusson (1), Hantõ-Mansiisk (2).

Veebruar oli olümpiakuu! 20 päeva veetsin Ameerika mandril. Kui sporditegemine välja jätta, ei olnud väga vigagi. Sporditegemist varjutasid kahjuks taas erinevad terviseprobleemid, eriti olümpia ajal. Jalg hakkas juba inimese oma meenutama.

Jaanuar oli tagasi-laskesuusatajaks-kuu. Tegin esimesed võistlusstardid (EMV, Ruhpoldingu ja Anterselva MK), peamiselt ebaõnnestunud. Suusatasin, aga üsna vildakalt, paremat jalga kasutasin peamiselt tasakaalu hoidmiseks. Lisaks jalale oli ka muid terviseprobleeme, aga kuu lõpp Ridnauni laagris hakkas juba looma.

Detsember oli luumurru-kuu. 1. detsembril, päev enne MK-sarja esimest starti, murdsin Östersundis parema jala välise pekse. 3.detsembril "teostati plaatosteosüntees". Järgnes taastusravi peamiselt vees, suusale sain esimest korda 21.detsembril.

September kukkus välja kui kodus-mitteolemise-kuu. Kõige peale kaks nädalat Otepääl (ohtrate vahelepõigetega Tallinna, Tartusse ja Elvasse), 12-13 oli seal suvebiathloni EMV rullidelt, paar tundi pärast finišit võtsime suuna Oberhodi peale ning järgmised kaks nädalat veetsime seal, sh ka suvebiathloni MM (26-27). Vaid kuu viimased päevad sai kodus omas voodis rahus magada.

August on läbi aegade olnud tugev treeningkuu. Kaks nädalat sellest möödus loomulikult Otepääl laagris, lisaks toimusid 23-24. august Haanjas Eesti Meistrivõistlused jooksult, kus ma küll ainult ühel päeval tulin, nägin ja võitsin. Muu kuu möödus peamiselt Elvas.

Juuli on ikka tõsine treeningkuu, kus saab kohati trennis juba vere maitse suhu. Kuu alguse peesitasime Hiiumaal, keskel olime kaks nädalat Otepää laagris, ning viimase(d) nädala(d) Elvas, kuhu sisse jäi ka Xdream. Kuu lõpetas sümboolselt hamba välja tõmbamine;)