Eile olid meil Priiduga kavas koormustestid. Testisime ära;) Elus ja terved mõlemad, vähemalt sportlase kohta. Pole see kepikõnd seal liikurrajal mingi meelakkumine, aga see eest on hea tunne pärast rahulikult seal istuda...
Praegu on täpselt "vaikus enne tormi"-aeg. Midagi nii põrutavat, et kohe kirjutama ajaks, otseselt ei toimu, ainult väikest nipet-näpet. Praegu on kergem nädal, umbes kord päevas trennis, mina käin koolis, reedel käisime Priiduga ehhos ning muidu tegeleme lihtsalt olemisega.
Viimastel päevadel on rutiini lõhkunud mõned põnevad uudised. Et mitte pikalt põnevust üleval hoida, siis teatame kohe: ei, mind ei visata kohe kindlasti välja, vaid viidi üle teise aasta magistrandiks. Ja järgmisel aastal saab MK-punkte 40 (jah, NELIkümmend) esimest.
Oi, eile käisin koolis. Selle semestri minu ainus aine, infosüsteemid. Paistab tore, eriti seetõttu, et saab oktoobri lõpus läbi - mis on lausa ideaalne. Muidugi, ega ma pole veel päris kindel, kas mind mitte välja mingil hetkel ei visata, aga vast siiski mitte.
Eile oli tegus päev - lasketrenn, arvestustöö, koormustest ja Ahhaa näituse külastamine ja õhtul asjade pakkimine. Täna hommikust oleme juba Haanjas laagris ja kaks trennigi tehtud. Mina jään siia reedeni, siis teen korraks põike Soomemaale, Jukolale, aga kogu laager kestab järgmise nädala lõpuni, 21. juunini.
Nagu see flegmaatiku ja kilpkonnade anekdoot, et "panid muudkui viuh! ja viuh! mööda". Täna hommikul sai kaua magada, tervelt üheksani, siis hakkas Priit nihelema. Tavapärane ärkamine on viimasel ajal ikka sinna poole kaheksa või varasema kanti tüürinud.
Nagu niuhti on jälle pool nädalat läinud, nii et arugi pole saanud. Esmaspäeval oli mul eksam ning pärast seda põrutasime Pärnusse minipuhkusele, tagasi jõudsime teisipäeva lõunal, kolmapäev oli täisväärtuslik trennipäev kahe trenniga ja näe, juba ongi neljapäev.
Olen kõrgelt haritud - bakalaureusekraad informaatika erialal, pisukese suunaga keeletehnoloogia poole. Sügisel jätkasin õpinguid ka magistriõppes. Juba siis olid mul selle suhtes omad kahtlused, aga mis seal ikka, harjumus oli sees ja vähemalt sai TÜ raamatukogust ohjeldamatult koju laenutada ning bussis odavamalt sõita.
See on sportlastele teada tuntud tõde, et puhkepäevad on kõige väsitavamad ja vabad nädalad kõige kiiremad... Mina ise ütlen selle kohta, et ühe nädalaga tuleb mul kiiresti kolme nädala eest ette ka elu ära elada, et siis rahulikult jälle laagrisse minna.
Otepää laager on kohe-kohe läbi saamas. Homme veel väike testvõistlus - sprint jooksult - ning ongi kogu muusika. Et pühapäeval jälle MMi jaoks kohal olla.
Eile õhtul oli meil klassi kokkutulek - NRG 46A lend tähistas viie aasta möödumist lõpetamisest. Peaaegu pooled saime kokku. Nii mõndagi sai pärast kooli lõppu esimest või teist korda nähtud. Oli tore. Ja keset ööd Tartus Raekoja platsi juures pubis istudes näen täiesti ootamatult ühte maru tuttava näoga noormeest - oma venda, kellest ma küll tean, et ta pidi Belgiast tagasi olema ning kuskil Eesti peal ringi uitama. See oli umbes samal tasemel juhus, kui ükskord vaksali juures jänest (jah, tavalist metsajänest) kohates...
