Aklimatiseerumine käib oma halvimas tähenduses - väsimus, uimasus, tappev uni kell 5-6 õhtul, unepuudus öösel. Vuhh, vastik. Ja kõige selle pealt oli vaja minna Eesti meistritiitli jahile. Lohutas see, et ka teised olid just teiselt poolt maakera tulnud.
Haanjas on jätkuvalt sügav talv ning laupäeval-pühapäeval löödi neli kärbest ühe hoobiga - toimusid lahtised Eesti MV, Võru linna auhinnavõistlused ja Viessmann-EOK noorte karikasarja etapp ühe võistlusena ning lisaks pullivõistlus "Eesti otsib laskesuusatajat" kuulsate ja ilusate osavõtul.
Mina ise arvan küll, et lõpetasin hooaja ilusti. Hea küll, oleks muidugi märksa paremini ka saanud, aga pole vaja seda juuksekarva hakata lõhki ajama. Korralik võistlus, sain, mille järele läksin. Alla nelja trahvi ja parim massi tulemus.
Ei ole minust jätkuvalt veel massisõitjat. Ei sõitjat ega laskjat. Statistika on halastamatu - nende 7 massi jooksul, mis ma üleüldse sõitnud olen, on parim lasketulemus olnud 4 trahvi (selle aasta Oberhof) ja parim lõpptulemus 22 (eelmise aasta Anterselva), aga vägisi kipun ikka sinna 25-30 kohtadele jääma, kaks korda olen olnud lõpetajatest viimane. Ei olnud seegi sõit erand, 6 trahvi, 26. koht.
Seekord siis selline võistlus... Mis siin ikka, neli trahvi ühest tiirust on pisut palju, aga kui hea meel oli, et viimane vähemalt pihta läks;) Sõita oli suhteliselt hea, viimane ring muidugi lehvitasin rohkem rahvale. Veel oli hea meel, et see hiinlane ka ikka võistles:D
Säherdusest võistlusest ei ole tõepoolest midagi kirjutada. Stabiilselt halvasti ja ongi kogu muusika. Laskmine oli tegelikult minu kohta halb, nii trahvid kui ka kiirus ja suusatamine oli samuti üsna vilets. Tõesõna, et ole vaja sellise asja pärast hommikul voodist üles tõusta.
