Väljamaa keeles on selle olukorra üsna tabav ütlus: "Same shit, different day" (ja siinkohal paluks meedia esindajatel seda mitte tsiteerida). Ehk teisisõnu pole suurt midagi muutunud, kaks trahvi, sõidus üle pooleteist minuti ja 40+ koht.
Kaks nädalat on mööda läinud ja seis ei ole muutunud. Sõita nagu enam-vähem jõuaks (enda kohta), lasen hästi, aga pihta ei saa ning koht on ka selline poolvintske. Ei teagi, kas nutta või naerda. Naerame, naer on terviseks.
Öösel jõudsime kohale, täna tegid mehed juba võistluse ja homme on meie kord. Üldiselt on kõik nagu tavaliselt - linn ja rada on rahvast täis, rada on raske (ühe tõusu on nad isegi märksa suuremaks ehitanud). Ainult ilm on ebaoberhoflikult ilus ja päikesepaisteline, aga külm.
Ja jälle punktidel... Üsna uskumatu, eksole. See on nagu eelmisel aastal juba, kui vahepeal hakkas tunduma, et enam ei olegi võimalik punktilt välja jääda. Eks tegelikult ei ole see üldse raske, ka täna oli üsna napp pääsemine, aga mingi nipiga olen sellel hooajal suutnud kõik sprindid sinna 30 hulka ennast ära suruda. Ja homme on jälle punktid tulemas;)
Homme ootab mind ees selle aasta esimene MK start. Ise olen number 69, Sirli on 15 ja meestest Kauri nr. 5, Karel 16 ning Priit 20. Meie start eesti aja järgi 13:30, meestel 15:55. Ilm hakkas täna õhtul juba ära keerama ja homseks lubab juba tüüpilist Oberhofi: +2, tuul ja märg lumi või vihm. Fantastika.
MK on juba alanud - täna õhtul oli siin naiste teade. Meie ei startinud, kuid omavahel teeme nalja küll, et näe, oleks parima koha saanud (11. võistkonda lõpetas). Ilm on siin ebatavaliselt ilusalt talvine, tavapärane oleks +5, vihm ja/või udu. Aga ka see jõuab tulla;) Homme õhtul stardivad teates meie mehed ja NB! võistkonnas on suvisel MMil juunioridest kaksikvõidu võtnud Daniil ja Karel. Vaatame, kuidas noorte meeste närv vastu peab...
