Läks nii nagu läkski. Alguses aevastamine, siis nohu, siis eile oli minu elu üks kõvemaid kurguvalusid (ja mul on korduvalt angiine olnud) ja pidevalt vahelduva eduga ka palavik. Täna on tunne juba parem, kuigi kurk on ikka valus ja nohu siiski on. Ilmselgelt teates ei stardi, aga Holmenkollenis panen jala joonele. 

Kohad - sprint 51 (1+2), jälitus 32 (0+1+2+1), individuaal 77 (1+2+2+3), segateade 13 (2+0 varu), naiste teade 14 (0+2 varu). Kokku viis starti kaheksa päeva jooksul. Tabavusprotsent lamades 81, püsti 68, teateid välja jättes vastavalt 80% ja 60%.

Nüüd siis näitasin endale, et ka lamades on võimalik nulli lasta;) Tegelikult tegi naiskond hea võistluse. Kolm esimest vahetust olid ulmelised - lamades kõik nulliga ja püsti kamba peale 3 varu, millest enamus jääb minu õlgadele. Selleks ajaks olime kõige paremini lasknud naiskond. Janal kahjuks nii hästi enam ei läinud, aga pole viga.

Ma ei saa ainult sellest aru, miks ei saanud individuaalvõistlustel sellist püstitiiru tehtud? Muidu oli enam-vähem võistlus, läksin panema, aga kahjuks panin ennast kolmandaks ringiks täitsa kinni. Koht oli tegelikult võimetekohane.

Sellise sõidu kohta ei ole suurt midagi öelda. Hooaja halvim koht MMil saavutada on kindlasti omaette oskus. Muidugi, hooaeg pole ju veel läbi;) Kaheksa trahvi pärast ei ole küll vaja aastaid harjutada...

Põhimõtteliselt oli täna juba parem päev. Ilm keeras külmale ja libisemine oli kohe märksa parem. Tõusud olid jätkuvalt pehmed, aga laskumised see-eest jäised. Tuul oli tiirus küll paras orkaan, aga sain sellega enam-vähem hakkama.

Mis seal ikka, seekord siis sedapidi. Pihta ei saanud ja ilm ning rada olid ka ilmselgelt minu vastu. Maa külmand, kärss kärnas. Lootused säilisid kuni neljanda lasuni, siis oli põhiline võistlus lõppenud, järgnes rebimine jälitusse saamise nimel.

Täna algavad siis pea poolteist nädalat kestvad sünnipäevapidustused. Ametlik avamine on õhtul 19:30, homme-ülehomme sõidetakse minu auks sprint ja jälitus ning ülejäänud võistlused siis nädal aega otsa. Ilus küll, et selline suur pidu tehakse.

Kohad - sprint 26 (1+0), jälitus 19 (0+1+0+0), individuaal 23(0+1+2+0), mass 29 (2+0+4+1), lisaks segateade 11 (1+1 varu) ja naiste teade 17 (1+1 varu). Kokku kuus starti üheksa päeva jooksul. Tabavusprotsent lamades 87%, püsti  83%. Maailma karika arvestuses jätkuvalt 25. kohal.

Võitsime kolme naiskonda ja mis kõige tähtsam, ka lätlasi. Võistlused selleks korraks läbi:D

Seekord siis selline võistlus... Mis siin ikka, neli trahvi ühest tiirust on pisut palju, aga kui hea meel oli, et viimane vähemalt pihta läks;) Sõita oli suhteliselt hea, viimane ring muidugi lehvitasin rohkem rahvale. Veel oli hea meel, et see hiinlane ka ikka võistles:D

Vöistkonna tulemus normaalne. Mina tegin seevastu uskumatu söidu, pool kaotusest vöib minu arvele lahedalt kirjutada. Algusest saadik - lükkasid ja lükkasid, aga edasi ei läinud. Lihtsalt valisin vale suusa, ilm läks kuivemaks-külmemaks ja ma olin uskumatult kinni. Halb vorm + halb suusk = eriti halb vöistlus. Laskmine oli enam-vähem, teised olid tublid.