Viimatisest Ardu Xdreamist viis aastat tagasi mul eriti positiivseid emotsioone ei olnud, sest tookord ma üldse ei jõudnud midagi teha - viimasele alale ehk kanuusse jõudes olin juba selles staadiumis, et kastsin lihtsalt aeru vees märjaks. Sellest hoolimata ja suuresti tänu kiirele puzzlepanekule me mingi imenipiga tookord võitsime. Aga ma üldse ei jõudnud.
Nonii, pesu on nüüdseks pestud. Oli, mida pesta, nagu klassikud ütlevad. Muda sai küll kõvasti ja igast suunast ning tegelikult oli väga lahe etapp. Väga põnev ja tempokas. Lõpplahendusena saime küll meie hiiglatünga, nii et kaotasime nii üld- kui ka segade esikoha. Noh, eks meil olegi sellel aastal häbematult palju õnne olnud ja tegelikult oli ikkagi väga lahe.
Selle ürituse jaoks on ainult üks sõna - USKUMATU. Kõike juhtus. Foorumis lastakse praegu suure hooga auru välja. Mina olen praegu pärast pikka ja korralikku magamist paistes näo ning haigete jalgadega valmis oma emotsioone jagama.
Sõrmed. Peaaegu pooled varbad. Suurem osa hambaid. Kulmud. Juuksed. Tuleb küll, kui hästi mõtlema hakata. Suurem osa kohti on aga "meeldivalt" valusad. Põhjused - pühapäevane Xdream ja eilne NATO test ning püügisüst.
Auhinnalisi kohti tuli - Priidu tiim Xadventure.ee oli A-rajal segadest esimene, mina A&T Spordiga B-rajal segade esimene. Üldarvestuse viiendad. Ühtlasi kindlustasime ilmselt ka B-raja segade üldvõidu, sest võitmatud me oleme sellel aastal olnud.
